Statistikaameti andmeil viisid Eesti sajast suurimast kaupade eksportijast üle poole ehk 55 eksportijat mullu välja ka teenuseid.
Kümne suurema kaupade eksportija seas oli teenuste eksportijaid seitse. Kaupade re-eksportimine pakub võimalust suurendada ka teenuste väljavedu.
Viimastel aastatel on suurenenud kaupade müük Euroopa Liidu liikmesriikidest Eesti kaudu Venemaale. Teiste liikmesriikide kaubad saabuvad Eesti ladudesse ning ostja leidmise korral müüakse need edasi Venemaale. Selline kaupade vahendamine sisaldub ka Eesti ekspordi arvestuses ning seda võib nimetada re-ekspordiks.
Eesti ekspordis Venemaale moodustasid re-eksporditavad tooted mullu üle 50%. Sarnane oli olukord ka Hollandi kaubavahetuses, kus ligi pool Saksamaale väljaveetavatest masinatest ja seadmetest ei olnud Hollandi päritolu ehk olid re-eksporditavad kaubad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ekstensiivse arengu puhul võibki Eesti olla kaupade müügikoridoriks Venemaale. Samal ajal hakkab selline tegevus suurendama ka Eesti teenuste eksporti, kuna välisettevõtted ostavad sel juhul Eesti logistika- ja transporditeenust.
Seotud lood
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.