Autor: Tanel Raig • 21. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Logistikapinna kasutamise kogukulu (üür ja kõrvalkulud kokku) oli Tallinnas eelmisel aastal 102 dollarit ruutmeetri kohta. Meile lähimate majanduste kulutase on Tallinnast kõrgem. Riias on logistikapinna kasutamise kogukulu 106 USD/m2 ja Helsingis 158 USD/m2. Samas on mitmes Ida-Euroopa riigis logistikapinna kasutamise kulud madalamad kui Baltimaades. Budapestis on kulu 72 USD/m2, Prahas 81 USD/m2.

Euroopas jäävad Baltikumi kulud alla keskmise. Kuid need jätkavad tõusu ja keskmisele lähenemist. Aastal 2017 võib aga näiteks Riia muutuda juba Euroopa keskmisest kallimaks, ütles Tambet Tiits OÜst DTZ Kinnisvaraekspert.

Viimase viie aasta keskmine kulude kasv logistikapinna kasutamisel on olnud 1,6% aastas. See on tagasihoidlik võrreldes inflatsiooniga ja kajastab logistikasektoris suhteliselt madalat konjuktuuri sellel perioodil, leiab DTZ oma uuringus. Eelolevateks aastateks, 2012-2017 prognoosib DTZ üldiselt mõõdukat kulude kasvu, mis jääb inflatsioonile alla. Kiirema kulude kasvuga logistikapiirkonnad on lähiaastatel: Dublin (5%), Shanghai, Melbourne aga ka Riia ja Vilnius (3%).

Möödunud aastal tõusid logistika pinna kasutamise kulud kogu maailmas keskmiselt 3%. USAs oli logistikapinna kasutamise kogukulude tõus keskmiselt 1,5% aastas. Aasia kiiresti arenevates piirkondades oli kulude kasv ligi 6%. Euroopas oli tõus 3% dollari arvestuses eeskätt euro kursi tugevnemise tõttu. Eurodes arvestatuna jäi kulude tõus meie mandril 0,5% piiresse.

Kulude poolest soodsaimad logistikapiirkonnad on Wuhan, Shenyang ja Chenglu Hiinas ning ka Atlanta, Marseille, kus kulude tase jääb aastas alla 70 USD ruutmeetri kohta. Kalleimad logistikapiirkonnad on endiselt Londoni Heathrow, kus kulud on 313 USD ruutmeetri kohta aastas. Kõrged kulud on logistikapinna kasutamisel ka Hong Kongis, Zürichis, Singapuris ja Oslos.

DTZi  analüüs hõlmas Aasias, Euroopas ja Ameerikas kokku 64 logistikapiirkonda.