Eestis iga teine euroalus valmistatud ilma loata

Kiili vallas tegutsevas Metrosystemis parandavad 28 meest aluseid. See on puhtalt käsitöö. Parandustöö käib mitte suvaliste käepäraste vahenditega, vaid spetsiaalsete, litsentseeritud tootjatelt ostetud materjalidega. Näiteks klotsid on ostetud litsentseeritud tootjalt Saksamaalt ning spetsiaalsed naelad Leedust.

Õige euroaluse eristamine piraatalusest ei ole eriline tuumateadus – on kindlad parameetrid, mida peab vaatama ehk et mõõdud oleks ­õiged, lauad õige paksusega, kasutatud materjalid õiged, markeering vastav. Näiteks on litsentseeritud ettevõtte valmistatud alusele löödud klamber, mis on ühtlasi turvamärk ning helendab UV-kiirguse all. Kui alust parandab litsentseeritud ettevõte, siis lööb ta alusele spetsiaalse parandusnaela, millelt on näha parandaja asukohamaa ja litsentsi number. Kui klambrit või naela pole, on tegemist piraatkaubaga.

Massuri sõnul on pooled Eestis ringlevatest kaubaalustest illegaalselt valmistatud või parandatud ning arvatavasti ei tule paljude inimesed selle pealegi, et nii primitiivne toode nagu kaubaalus võib ka olla intellektuaalse omandi kaitse objekt.

“See on registreeritud kaubamärk, mis kuulub Austria raudteele ning kaubamärgi omanik tahab selle kasutamise eest raha saada,” ütleb Massur. “Paljudel ettevõtetel, kes kaubaaluseid kasutavad, on aga ilmselt ükskõik, kas alus on õige või “piraat”. Loeb vaid hind ja piraat­alused maksavad vähem, sest nende tootmisel ja parandamisel pole kasutatud nõuetekohaseid materjale ning nende eest pole makstud litsentsitasu.”

Eestis pole ühtegi ettevõtet, kel oleks litsents valmistada EUR aluseid. Nimetuid kaubaaluseid võib lüüa kokku niipalju kui kulub, kuid EUR märki neile peale panna ei tohi. 

Kui Eestis on alusepiraatidel sisuliselt vaba voli teha, mis tahavad, siis Lätis-Leedus on sel teemal algatatud isegi mõni kriminaalasi. ­Euroalustega seotud litsentseerimisega tegeleva organisatsiooni EPAL Balti riikide juht Janas Likšo räägib, et organisatsioon on piraatluse ohjeldamiseks alustanud koostööd kaupmeeste, logistikute ja tootjatega. “Eesmärk on vähendada illegaalsete kaubaaluste hulka ja kasutamist,” ütleb Likšo. “Alustasime Leedust ja seal on läinud päris sujuvalt. Hiljuti alustasime sama tegevusega ka Lätis, kuid kohtasime kohalike toidutootjate vastasseisu, mis tõi kaasa mõningaid viivitusi.”

Likšo sõnul näitavad kogemused Leedus ja Lätis, et kõige tõhusam on koostöö politseiga ning asja juriidiline alus on intellektuaalomandi õiguste rikkumise seadus. “Oleme pakkunud koostöövarianti ka Eesti politseile, kuid nad vastasid viisakalt, et hindavad küll meie tööd, kuid kahjuks Eesti politsei ei pea selletaolist tegevust oma prioriteediks,” sõnab ta. Leedus ja Lätis on algatatud EUR-alustega seotud intellektuaalomandi õiguste rikkumise asjus kokku neli kriminaalasja. Likšo lubab, et tegevust jätkatakse ka Eestis ning juba sel kuul korraldatakse koos Eesti Kaupmeeste liiduga infopäev, kus tutvustakse hindamiskaarte, mis aitavaid kaubaaluseid paremini hinnata ja ära tunda piraataluseid. Likšo loodab, et selle visiidi käigus uuenevad ka kontaktid Eesti politsei ja maksuametiga.

Ringluses vaid kolmandik alustestEesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) peasekretär Katre Kasepõld sõnab, et ringluses on ehk umbes kolmandik euroalustest ning ülejäänute eluiga paraku lõpeb  enneaegselt kellegi ahjus. “Ideaalis võiks ringluses olevate aluste protsent olla 50–70, kuid see muidugi eeldab, et tegemist on korralike alustega, mitte illegaalselt valmistatutega,” ütleb Kasepõld. “Kui kaubaalused ringluses pole, siis see on lihtsalt raha raiskamine. Logistikas otsitakse pidevalt kokkuhoiukohti tarneahela eri punktides ning siin on üks koht, kus saaks kokku hoida.”