Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sven Pertens: Eesti teeb ELile rehepappi
Me teeme Euroopa Liidule natuke rehepappi - nemad annavad meile raha, et meie teed saaks korda, kuid meie selle arvel vähendame omavahendeid samasuguses ulatuses, märkis Lemminkäinen Eesti juht Sven Pertens.
Äripäev kirjutas möödunud reedel juhtkirjas, et Eesti teed vajavad intensiivravi. Küsime täna, kas kütuseaktsiisist peaks suunama rohkem raha teede remonti.
"Jah, minu hinnangul peaks küll. See tuleneb sellest, et kui tee kasutaja ostab kütust ja maksab aktsiisi, siis on tal ka õigustatud ootus, et tema makstud aktsiisi kasutatakse teede ehituseks, korrrashoiuuks, hoolduseks. Tegelikult see Euroopa abi, mida Eestile on eraldaud teede investeeringuteks – seda tuleks käsitleda lisavahendina teede seiukorra parandamiseks või uue ehitamiseks, mitte nagu praegu, et Euroopa abi arvelt vähendatakse riigiabi. Et aktsiisiraha ei lähe teedesse mitte 75%, vaid 50%. Et poolt aktiisi kasutatakse muuks otsarbeks. Selline käitumine ei vasta tee kasutaja ootustele," kommenteeris Pertens.
Eesti auklikud teed panevad paljud autoomanikud kurblikult pead vangutama. Citymotorsi autorendi juhi Hillar Laane sõnul on Tallinna teed nagu 1995. aastal Varssavis.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.