Autor: Ave Lepik • 19. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praegu moodustab lubatud koorma mass laaditud veoki täismassist poole. Keskkonnakomisjoni hinnangul annaks täismassi suurendamine võimaluse oluliselt vähendada vedude hulka ja sellega seoses ka liiklusohtu teedel, samuti õhku paisatud heitgaaside kogust.

Eestis kasutatakse metsaveoks peamiselt kuue- ja seitsmeteljelisi paarisratastega autosid, millele on täna lubatud täismass 44 tonni. Sellistel veokitel on rataste toetuspindade vahed väga suured ja kui tõsta täismass 60 tonni peale, oleks endiselt ratta toetuspind metsaveokite kasuks, võrreldes rahvusvaheliste vedudega, sedastab raport.

Nüüd tegid arutelus osalenud liidud, RMK ja energiatootjad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku muuta ministri määrust, et täismass oleks kuueteljelistel 52 ja seitsmeteljelistel 60 tonni.

Metsa- ja puidutööstuse liidu juht Ott Otsmann rõhutas komisjoni arutelul ka, et täismassipiirangut on vaja tõsta konkurentsivõime tugevdamiseks, kuna on valida, kas kokku toimub 300 000 või 500 000 vedu.

Eile avaldatud raport toob näite, et kui vedude arvu vähenda aastas viielt tuhandelt kolmele tuhandele, võimaldaks see metsakasvatajatel saada suuremat tulu ja seda saab omakorda investeerida metsa senisest mahukamasse taastamisse.

Samuti annab raporti hinnangul veofirmadele majanduslikult otstarbekam kulude-tulude vahekord võimaluse investeerida kaasaegsematesse masinatesse.

Maanteeamet on omalt poolt tellinud uuringud, millistel teedel saaks täismassipiirangut tõsta. Põhimaanteedel on see üldiselt võimalik, kuid on üksikud sillad, mis vajaksid rekonstrueerimist. Ameti hinnangul suureneksid massipiirangu tõstmisega kulutused taristu korrashoiule ja remonti.