Autor: Gerli Ramler • 10. detsember 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

CM: Majandustarkvara soetamisel oska näha kauba taha

Enamik majandustarkvara soetajaid vaatavad esmapilgul tarkvara hinda ning enamasti toovad tarkvaramüüjad ka ausalt välja, mida selle hinna eest saab. Ent oluline on jälgida ka ülalpidamiskulusid, versiooniuuenduste võimalusi ja teenusepakkuja jätkusuutlikkust.

Lao- ja jaemüügiprogramme müüva OÜ Intellisoft juhataja-konsultant Jaana Tihhanovski soovitab järele uurida, kas pakutava tarkvara hinnaga kaasneb veel kulusid – mõnikord tuleb näiteks juurde maksta koolituste eest või sõlmida hooldusleping toe saamiseks. „Järjest enam pakutakse programme rendile, mille eeliseks on asjaolu, et tarkvara moodulite paketti saab vastavalt vajadusele muuta ning rendilepingut soovi korral lõpetada. Samas pikka aega rentides võivad kulud programmile muutuda kordi suuremaks, kui seda olnuks ostes.“

Enamusel programmidest tuleb ühel või teisel viisil maksta igal aastal selle eest, et saaks kasutada tarkvara viimast versiooni. Eesti ainus majandustarkvara, millele pakutakse tasuta versiooniuuendusi, on hetkel teadaolevalt Profit, rääkis Tihhanovski. „Kindlasti pöörake tähelepanu ka sellele, kui kõrge on konsultatsioonitasu. Sageli just tarkvara juurutuse perioodil läheb abi tihedalt vaja,“ pani Tihhanovski südamele. „Sageli saab abi ainult juhul, kui on sõlmitud tasuline hooldusleping. Või kui seda pole, on konsultatsioonitasu oluliselt kallim.“

Ta soovitas enne ostmist sirvida abimaterjale ja suhelda tarkvarakonsultantidega: kas juhendid on arusaadavad ja kõikehõlmavad? Kas koolitus on hinna sees? Kas konsultandid on puhtalt “müügimehed” või  omavad ka praktilist kogemust? Paljud Eesti majandustarkvara tootjad pakuvad näiteks raamatupidamisteenust, tänu millele saavad need ettevõtted aidata oma kliente ka reaalse elu küsimustes paremini.

Kui standardpaketist enam ei piisa

Lisaks hinnale on loomulikult väga oluline tarkvara funktsionaalsus ja arendamisvõimalused. Tihhanovski sõnul tasub kohe välja uurida, mida sisaldab standardpakett ning kui kauaks sellest piisab? „Näiteks kui alguses vajab firma ainult ühte ladu või kauplust, siis tulevikus ehk soovitakse avada teinegi pood. Aga mõnel programmil pole võimalik pidada mitut ladu või see võib tuua olulise lisakulu – kas rahalise või ajalise,“ selgitas ta. „Või kui alguses on ostjaid vähe ja eraldi kassasüsteemi pole tarvis, siis hiljem võib tekkida vajadus spetsiaalse kiire jaemüügile orienteeritud kassaprogrammi järele. Sel juhul on kasulik enne tarkvara soetamist uurida, kas antud tootja võimaldab kassasüsteemi kasutamist, kui hästi see on integreeritud ja palju selle kasutuselevõtt võib lisaks maksta. Mõelge hästi läbi, kas olete valmis looma erilahendusi ning kas see on teile taskukohane,“ rääkis Tihhanovski.

Erinevate programmide puhul võib takistuseks saada ning olulise lisakulu tekitada ka vajadus mitmel kasutajal samaaegselt töötada või programmi üle interneti kasutamine. Mõne programmi puhul tuleb maksta iga kasutaja eest, teise puhul maksab lisatöökohad, ehk lisaarvuti lisamine. Mõne tarkvara puhul tuleb rohkem kui ühe kasutaja puhul osta kallis lisalitsents. Näiteks Profiti andmebaasiserver on vabavara, tänu sellele üle interneti töötamiseks ei pea ostma litsentse, küll aga maksab iga lisatöökoht.

„Uurige hoolega, kuidas on võimalik tarkvara liidestada teiste tarkvaradega. Kas on piisavalt dokumentatsiooni selle kohta? Kas üldse on mingi liidestamise võimalus olemas? Mõned tarkvarad kasutavad andmebaase, millele pole võimalik ligi pääseda. Või soovitakse vastavate draiverite eest eraldi tasu saada,“ loetles Tihhanovski ja märkis, et näiteks Profitil on olemas spetsiaalne XML-põhine andmevahetusmoodul, mille abil saab kõiki dokumente edasi-tagasi liigutada, samuti eksportida laoseise jms. Profiti andmebaasimootor Firebird on maailmas laialt levinud – see on avatud lähtekoodiga vabavara, selle jaoks on olemas praktiliselt igale programmeerimistehnoloogiale vastav liides (ODBC, JDBC, vastavad draiverid Java, .Net, PHP, Delphi, Pythoni jaoks jne).

Tänapäevast tarkvara kasutatakse üle interneti

Üha rohkem tahetakse kasutada tarkvarasid mobiilselt, lisaks töökohale kodus, lõuna ajal ja puhkusel. Seega tasub uurida, kas valitud majandustarkvara saab kasutada üle interneti, mis võimalusi selleks pakutakse, kas see maksab eraldi ning kuidas on lood turvalisusega.

Majandustarkvara Profiti andmebaasi saab kasutada üle interneti krüpteeritud tunneli ehk zebedee. Zebedee on vabavara ja lisaks krüpteerimisele pakib see andmeliikluse kokku. Kuna selle seadistamine serveris võib olla tavakasutajale keerukas, pakub müüja tasulist seadistamise teenust fikseeritud hinnaga. Samas tasub alati uurida seda, kas sobiva andmebaasimootori puhul võib tulla juurde tasu, kui andmebaasi hakatakse kasutama üle interneti või kui sellele tehakse veebi liides. Näiteks Firebirdi litsents ei keela veebi külge pookimist, aga MS SQL server nõuab veebi ärirakenduste jaoks spetsiaalse protsessori litsentsi ostmist, mis võib olla päris kallis.

Kuigi töökohaarvutites enamasti kasutatakse ettevõtetes Windows operatsioonisüsteeme, võib serverites vabavara, nagu Linuxi kasutamine tuua rahalise kokkuhoidu. Seega küsige tarkvarapakkujalt julgelt, kas mitme kasutaja puhul võimaldab majandustarkvara oma andmebaasiserverit jooksutada Linuxi all või tuleb selleks osta Windowsi serveri litsents, soovitas Tihhanovski.

„Lisaks soovitan igasuguste tarkvarade soetajatel uurida, kui kaua teenust ja toodet pakkuv ettevõte on tegutsenud ning kui palju on tema tarkvaral kasutajaid. Ei teeks paha visata pilk peale tarkvaramüüja majanduslikule olukorrale Krediidiinfos, sest kõik uus võib olla huvitav, kuid ei pruugi olla jätkusuutlik,“ ütles Tihhanovski.

2002. aastal asutatud Intellisoft OÜ põhitegevuseks on majandustarkvara Profit arendus, müük ja hooldus, samuti raamatupidamisteenuse pakkumine firmadele ja korteriühistutele ning programmeerimistööd. Intellisoft OÜ kliendid on nii teeninduse, ehituse, tootmise kui ka vahendustegevuse vallast, näiteks Inges Kindlustus AS, Syntema AS, Ehitusplaat OÜ, TMB AS, Muuga Betoonelement AS jt.

Artikli ilmumist toetas OÜ Intellisoft.

 

 

Ettevõtte pakutavatest soodustustustest loe lähemalt www.intellisoft.ee.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077