Autor: Kaisa Gabral • 21. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Raskete otsustega ei tohi liiga hiljaks jääda," nentis Einstein ja lisas: "Liiga vara neid ka teha ei saa muidugi. Kuid praegu paistab, et Estonian Airil oli asi läinud juba nii hapuks, et väiksemate pööretega seda asja paremaks teha ei õnnestunud," lausus Einstein.

Küsisime, mida ta arvab Estonian Airi otsusest koondada pooled töötajad ning kas see käik parandab etevõtte seisu.

"Kui vaadata, mida SAS tegi, siis võib arvata, et ega Estonian Airil ka midagi muud üle jäänud. Ega seal enam häid lahendusi lahingust väljatulemiseks olnudki, kui et hakata kõvasti kärpima. Ja ma arvan, et eks see ka aitab," lisas ettevõtja, kuid nentis, et head meetodit koondamisteate edastamiseks ei olegi olemas.

“Kuidas nii halba uudist edasi anda…Hästi ei saa seda kuidagi teha. See on väga ebameeldiv. Kuid see käib äri tõusude ja mõõnadega kaasas, me pole sellega võibolla lihtsalt harjunud. Oleme harjunud, et meil on töökohad, mis on tähtajatud. Kuid kui äriplaan ja ärimudel välja ei vea ja keskkond on halb, siis tuleb lõigata, midagi ei ole teha. Ma arvan, et kõik ettevõtjad on sellega kokku puutunud, ka meie,” märkis Einstein, kelle sõnul pehmet koondamist pole olemas.

Lennufirma endise juhi Tero Taskila koondamishüvitis oli 100 000 eurot, mis võis olla paljude töötajate palgaraha. ”Taskila palkamine polnud jah väga... Noh, see oli kontekstist väga väljas, eriti sellise firma puhul nagu Estonian Air. Kuid see on rohkem tagantjärele tarkus. Samas ma arvan, et see polnud ainult tema palk, mis selle firma põhja vadas," lisas Einstein.

Meelis Einstein: