7 suurettevõtjat: valitsus on tekitanud tõsist kahju

Valitsus on tekitanud tõsist kahju investeerimiskliimale Eestis, riigi rahvusvahelisele konkurentsivõimele ning ettevõtluskeskkonnale, väidavad suurettevõtjad Fjodor Berman, Tiit Vähi, Arnout Lugtmeijer, Enn Veskimägi, Vladimir Volohhonski, Heiti Hääl ja Tõnis Pohla.

Pöördumisele on alla kirjutanud BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman, Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi, tööandjate keskliidu volikogu esimees, Standardi suuromanik Enn Veskimägi, Vopak E.O.S.i juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer, DBT juhatuse esimees Vladimir Volohhonski, Alexela Logisticsi juhatuse esimees Heiti Hääl ja CF&S Estonia nõukogu esimees Tõnis Pohla.

Ettevõtjate kinnitusel on investorite peamiseks mureks tõsiasi, et ettevõtluskeskkond on muutunud äärmiselt ebastabiilseks, valitseb ettearvamatuse õhkkond ning keegi ei tea, missugune tasu, maks või muu ettevõtlustingimus võib muutuda, seda üleöö ja ebanormaalselt suurel määral.

Üks kõige ilmekamaid näiteid praegu valitsevast olukorrast on nende teatel meresõiduohutuse seaduse muutmise algatamine valitsuse poolt. "Investorid, ning eriti just välisinvestorid on muutunud ettevaatlikuks ning külmutanud mitmed suurinvesteeringute projektid, kuna neil on võimatu saada aru ning arvestada oma kulusid projektide realiseerimise asjus. See omakorda on oluliselt halvendanud Eesti globaalset konkurentsivõimet ja Eesti riik on jäänud ilma olulisest osast võimalikest sissetulekutest," seisab pöördumises.

Strateegiliselt olulised ettevõtluskeskkonda mõjutavad otsused tehakse suurettevõtjate kinnitusel valitsuse poolt ilma igasuguse eelneva analüüsita. "Ja seda eriti, mis puudutab nende otsuste võimalikke negatiivseid tagajärgi. Veelgi enam, nende otsuste asjus ei konsulteerita vastavate valdkondade esindajatega, kellel on rikkalik kogemuste pagas ning adekvaatne informatsioon reaalsetest protsessidest ettevõtluses," märkisid nad.

Tulemusena on Eesti kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest konkurentsivõimest ning välisinvestorite usaldusväärsusest, on pöördumises kirjas. 

Suurettevõtjate teatel on nende mitmed välispartnerid – eriti logistika ja transiidi valdkonnas – loobumas Eesti transpordikoridori teenustest, kuna keegi ei suuda anda neile kindlust selle kohta, millised on kulud nende teenuste kasutamisel järgmisel hetkel.

"Tagajärjena niigi hädine kaubavoog, mis praegu läbib Eestit (tuletame meelde, et 40-lt kaubarongipaarilt üle piiri me oleme paari aastaga kukkunud lausa 12 paarini), on kahanemas tasemeni, mis võib täielikult halvata nii kogu transpordikoridori, kui ka, näiteks, selle ühe strateegilise lüli – Eesti Raudtee – funktsioneerimise," muretsevad ettevõtjad.

Seitsme suurettevõtja kinnitusel tunnevad nad vastutustundlikku muret Eesti jätkusuutliku arengu pärast, märkides, et paljud nende ettevõtteist pole aastaid tasunud dividende, vaid reinvesteerinud need ettevõtte jätkusuutlikusse arengusse.

Soovides kindlustada Eesti tulevikku, teevad nad kolm põhimõttelist ettepanekut lootuses, et see tähistab riigi juhtkonna ning ettevõtjate intensiivse ning tiheda koostöö uut algust eesmärgiga peatada negatiivsete ilmingute vohamine riigi arengus.

Esiteks tahavad suurettevõtjad investeeringute sisulise kaitse kindlustamiseks, et valitsus esitaks adekvaatsed ning põhjalikud (sh tagajärgede asjus) analüüsid kõikide ettepanekute kohta, mis on seotud tasude või maksude muutmisega.

Teiseks soovitavad nad mitte muuta meresõiduohutuse seadust, vaid küsida valitsuselt sisulist analüüsi kogu muudatuse mõttekuse, eesmärgipärasuse ning tegelike mõjude igakülgse hindamise kohta.

Kolmandaks tahetakse taastada ettevõtjate organisatsioonidega tihe ning operatiivne koostöö eesmärgiga luua adekvaatne pilt reaalsest olukorrast ärimaalimas ning töötada välja alternatiivid Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime taastamiseks ning tõstmiseks.

Ühispöördumise adressaadid olid riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas, rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Loe ühispöördumist lisatud failist.

Osale arutelus

  • Indrek Kald

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.4560715
Brasiilia reaal BRL 4,22 1.0534885
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0153413
Filipiinide peeso PHP 59,20 0.2998679
Hiina jüaan CNY 7,65 0.1662652
Hongkongi dollar HKD 8,87 0.1987106
Horvaatia kuna HRK 7,41 0.1432161
Iisraeli seekel ILS 4,09 0.205716
India ruupia INR 80,71 0.2733191
Indoneesia ruupia IDR 15951,34 -0.04424
Islandi kroon ISK 135,72 1.1854171
Jaapani jeen JPY 125,07 0.3047558
Kanada dollar CAD 1,50 0.1673136
LAV rand ZAR 15,97 0.5902176
Lõuna-Korea vonn KRW 1272,62 0.1432169
Malaysia ringgit MYR 4,62 0.2039886
Mehhiko peeso MXN 21,77 0.2842192
Norra kroon NOK 9,73 -0.0800608
Poola slott PLN 4,33 0.048528
Rootsi kroon SEK 10,46 -0.0143342
Rumeenia leu RON 4,74 0.1943676
Singapuri dollar SGD 1,53 0.2155595
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.0913868
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0881679
Taani kroon DKK 7,46 -0.0026811
Tai baht THB 35,31 0.0756803
Tšehhi kroon CZK 25,72 0.3394592
Türgi liir TRY 6,00 0.9464889
Ukraina grivna UAH 30,61 -0.2950746
Ungari forint HUF 317,73 0.0314832
USA dollar USD 1,13 0.1416807
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 0.462484
Valgevene rubla BYN 2,44 -0.2129141
Vene rubla RUB 74,92 0.198068

Valdkonna töökuulutused