Ettevõtjad võtsid kolmandiku võrra enam laene

Mais anti ettevõtetele pikaajalisi laene ja liisinguid 211 miljoni euro väärtuses, millest ligi 30 protsenti läks kinnisvarasektorisse. Lisaks oli laenukasv mullusega võrreldes keskmisest kiirem kaubandus- ja põllumajandussektoris.

Eluasemelaenuturg elavneb, märkis Kask. Madal laenuintressimäär ja sissetulekute kasvuga paranenud kindlustunne on suurendanud majapidamiste nõudlust eluasemelaenude järele. Mais sõlmiti üle 1500 eluasemelaenulepingu ehk 6 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Väljastatud eluasemelaenude maht oli samal ajal aastatagusest 31 protsenti suurem.

Sõiduautode liisingumüük oli mais viimase nelja aasta suurim. Ehkki autoliisingu kasvutempo kiirenes eeskätt 2011. aastal, võib tänavu esimesel viiel kuul ligi 30 protsendini küündivat aastakasvu pidada märkimisväärseks.

Suurenenud laenuaktiivsus tõi kaasa pankade laenuportfelli kasvu. Kodumaistele ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute maht kasvas mais 74 miljoni euro võrra ehk 0,5 protsenti. Finantseerimisportfell moodustas kuu lõpus 14,5 miljardit eurot, olles aastagusest 2,3 protsenti väiksem.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär langes alla 3 protsendi. Enamiku Eestis väljastatud laenulepingute aluseks olev kuue kuu EURIBOR alanes mais 0,97 protsendini. Kuna eluasemelaenude keskmine intressimarginaal samal ajal ei muutunud, tõi EURIBORi langus kaasa ka keskmise laenuintressimäära languse. Mais väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli vastavalt 2,9 ja 3,4 protsenti.

Laenukvaliteet paranes veelgi. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht alanes mais ligi 19 miljoni euro võrra. Pikaajaliste viivislaenude osakaal alanes 4,6 protsendilt 4,4 protsendile.

Hoiuste aastakasv püsis kõrgel 9,7 protsendi tasemel. Hoiuste maht kahanes kuuga 20 miljoni euro võrra, mis tulenes ettevõtete hoiuste vähenemisest. Mai lõpus oli ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht 8,2 miljardi eurot.