Põlvamaal Värska vallas asuvas Koidula piirijaamas oli oluline tärmin 26. mail, mil ühendati Kagu-Eesti raudteekolmnurk ehk Valga ja Tartu raudtee peateed. Uus piirijaam parandab kaupade liikumise logistikat Eesti ja Venemaa vahel ning tekkinud on uus transpordikoridor Peterburist Lätti ja Kaliningradi. Uue piirijaama läbilaskevõime on kuni 40 rongipaari ööpäevas.
Lõuna-Eesti sajandi ehitusobjektiks nimetatud Koidula piirijaam valmib juulikuus ning pidulik avamine on planeeritud septembri algusse.
„Nordecon Ehitus on lõpetamas kolme hoone ehitust, samuti on teha veel platsid, lõpetada piirdeaed ning tegeleda haljastusega,“ loetles Riigi Kinnisvara ASi Koidula projekti direktor Urmas Leinfeld. „Ka viimane suurem objekt, rongide röntgenikompleks on ehituslikult valmis ning seadmed paigas. Röntgen hakkab pilti näitama selle nädala lõpust ja pärast seda järgneb katsetuste periood ning töötajate koolitus. Röntgenikompleks antakse tellijale üle septembri algul.“
Kui Koidula piirijaamas 2008. aasta augusti lõpus ehitustöödega pihta hakati, prognoositi objekti kogumaksumuseks 1 miljard krooni. Projekti rahastavad kolmandiku ulatuses riik (infrastruktuur ja ametkondlikud hooned) ja ülejäänu AS Eesti Raudtee ja Riigi Kinnisvara AS.
Täna on selge, et piirijaama kogumaksumuseks kujuneb koos käibemaksuga umbes 70 miljonit eurot ehk 1,1 miljard krooni. „Palju asju on olnud vaja juurde tellida, näiteks seoses Schengeni tingimustele vastavat valvetehnikat piiri äärde,“ põhjendas Leinfeld. „Samuti on näiteks käibemaksu vahepeal tõstetud.“
Kuus aastat Koidula projekti vedanud Leinfeld ei osanud öelda, millega ta järgnevalt tegelema hakkab. „Ma ei ole selle peale veel üldse mõelnud,“ lausus Leinfeld. „Ka pärast valmimist on mul selle objektiga vähemalt aasta lõpuni kõvasti tööd: otste kokku tõmbamine, kõiksugu lepingute, sealhulgas notariaalsete lepingute sõlmimine. Samuti vaja veel kinnistutega tegeleda.“
Kümne rööpapaariga Koidula piirijaama kompleks hõlmab 24,2 kilomeetrit raudteid, jaama- ja büroohooneid, tolli ja veterinaaria laohoonet ja tehnohooldepunkti. Arendusala suurus on ligi 92 hektarit, tegemist on Eesti ühe suurima infrastruktuurikompleksiga.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.