Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Amet ja inspektsioon kontrollivad pakendiettevõtteid
Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnainspektsioon alustasid koos pakendiettevõtete kontrollimist, et selgitada pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse ning pakendiaktsiisi seaduse täitmist. 119 ettevõtte puhul on tekkinud kahtlus, et nad ei ole pakendijäätmete taaskasutamise kohustust korrektselt täitnud.
Riigipoolse järelevalve tugevdamiseks moodustasid Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnainspektsioon ühise töörühma, mille ülesanne on koordineerida järelevalveasutuste kontrollitegevusi.
Pakendiseaduse kohaselt peavad ettevõtjad kindlaksmääratud koguse pakendeid ja pakendijäätmeid kokku koguma, taaskasutama, selle üle arvestust pidama ning andmed riiklikule pakendiregistrile esitama. Ettevõtja võib need kohustused kirjaliku lepingu alusel delegeerida ka akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile.
Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnainspektsioon analüüsisid Eesti residendiks olevate äriühingute tegevuse tulemusel kahel viimasel aastal tekitatud pakendijäätmete koguseid tegevusalade lõikes. Analüüsi keskmisi näitajaid võrreldi iga pakendiettevõtja poolt pakendiregistrile ja Maksu- ja Tolliametile esitatud andmetega. 119 ettevõtte puhul tekkis kahtlus, et nad ei ole pakendijäätmete taaskasutamise kohustust korrektselt täitnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Andmete täpsustamiseks saatis Maksu- ja Tolliamet ettevõtetele 6. aprillil märgukirja, milles palub üle kontrollida pakendiseaduse aruandekohustusega seonduvad andmed ning teha vajadusel vastavad parandused. Ühtlasi tuletatakse ettevõtetele meelde pakendiseaduses sätestatud nõudeid.
Järelevalveasutused analüüsivad märgukirjade mõju ning vajadusel teevad järelkontrolli. Rikkujate suhtes kohaldatakse seadusega lubatud sunnivahendeid.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.