Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tulevased ekspordiässad hakkavad end maha müüma
Homme hakkavad 200 ekspordijuhiks pürgijat end 31 kohalikule ettevõttele müüma.
Tegemist ekspordijuhtide leidmise programmi Ekspordirevolutsioon töömessiga. Kandidaadid saavad end tunni jooksul kordamööda kõigile huvipakkuvatele ettevõtetele tutvustada. Selle tulemusel valivad ettevõtted välja kümme inimest, kes neile enim sümpatiseerisid ja lepivad nendega samaks päevaks kokku pikemad intervjuud.
„Selline üheks tunniks ettevõtete ja tööotsijate kokkuviimise moodus on meie teada esimene analoog Eestis,“ kommenteeris EASi juhatuse liige Maria Alajõe. Tema sõnul tingis sellise formaadivaliku soov lasta programmi kandideerinud ettevõtetel endil näha kõiki kvalifitseerunud tööotsijaid, mitte teha eelvalikuid nende eest. „Meie eesmärk on saada töömessi tulemusena kokku 25 ettevõtet, kellest igaüks on endale sobiva ekspordijuhi kandidaadi leidnud.“
Ekspordirevolutsiooni programmi vedava Marketingi Instituudi juhi Anu-Mall Naaritsa sõnul resideerib 15% ekspordijuhiks pürgijatest väljaspool Eestit ja osa sõidab Eestisse spetsiaalselt vaid töömessiks. „Tulijaid on Saksamaalt, Iirimaalt, ehk mujaltki,“ kommenteeris Naarits.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ekspordirevolutsioon on aastane arenguprogramm, mille käigus otsitakse paralleelselt 25 ekspordipotentsiaaliga Eesti ettevõtet ja 25 kõrgharitud ja vähemalt kahte võõrkeelt valdavat välismaal elamise kogemusega noort tööotsijat, kes oleksid huvitatud nendes ettevõtetes ekspordijuhina töötamisest.
Möödunud nädalal kolmenädalase värbamistsükli lõpetanud värbamis-ja koolitusprogramm "Ekspordirevolutsioon" meelitas endaga liituma 60 ettevõtet ja 511 potentsiaalset ekspordijuhti. Aasta pärast peaks värskete oskustega äss müüma miljoni euro eest.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.