Maanteeameti loenduse andmeil vähenes eelmisel aastal riigimaanteedel liiklussagedus 4,2% võrra. Suurim mõjur liikluse hõrenemiseks oli majanduse olukord ning tootmismahtude vähenemine.
Suurim liiklussageduse langus põhimaanteedel mõõdeti Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteel Risti-Virtsu teelõigul, kus aasta keskmine liiklussagedus vähenes 25% ning tugimaanteedest Jõhvi-Vasknarva maanteel Kuremäe-Vasknarva teelõigul vähenes liiklussagedus 43%.
Suurima liiklusega teelõik asub Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, mille lõigul 13,0-13,7km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 30 317 autot ööpäevas.
Muutused Eesti majanduses kajastuvad otseselt ka liiklusloendustulemustes. Kui aastatel 1998- 2007 toimus pidev liiklussageduse kasv, mis ulatus põhi- ja tugimaanteedel keskeltläbi 6 – 10%i aastas, siis aastatel 2008-2010 liiklussagedus vähenes. 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga vähenes liiklus põhimaanteedel 4,0%, tugimaanteedel 3,7% ja kõrvalmaanteedel 6,3%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Liiklussageduse muutust mõjutavad lisaks üldisele majanduse arengule kütuse hind, maksupoliitika, ühistranspordi areng, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng ning teised põhjused
Seotud lood
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.