Maanteeameti loenduse andmeil vähenes eelmisel aastal riigimaanteedel liiklussagedus 4,2% võrra. Suurim mõjur liikluse hõrenemiseks oli majanduse olukord ning tootmismahtude vähenemine.
Suurim liiklussageduse langus põhimaanteedel mõõdeti Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteel Risti-Virtsu teelõigul, kus aasta keskmine liiklussagedus vähenes 25% ning tugimaanteedest Jõhvi-Vasknarva maanteel Kuremäe-Vasknarva teelõigul vähenes liiklussagedus 43%.
Suurima liiklusega teelõik asub Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, mille lõigul 13,0-13,7km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 30 317 autot ööpäevas.
Muutused Eesti majanduses kajastuvad otseselt ka liiklusloendustulemustes. Kui aastatel 1998- 2007 toimus pidev liiklussageduse kasv, mis ulatus põhi- ja tugimaanteedel keskeltläbi 6 – 10%i aastas, siis aastatel 2008-2010 liiklussagedus vähenes. 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga vähenes liiklus põhimaanteedel 4,0%, tugimaanteedel 3,7% ja kõrvalmaanteedel 6,3%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Liiklussageduse muutust mõjutavad lisaks üldisele majanduse arengule kütuse hind, maksupoliitika, ühistranspordi areng, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng ning teised põhjused
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!