Maanteeameti loenduse andmeil vähenes eelmisel aastal riigimaanteedel liiklussagedus 4,2% võrra. Suurim mõjur liikluse hõrenemiseks oli majanduse olukord ning tootmismahtude vähenemine.
Suurim liiklussageduse langus põhimaanteedel mõõdeti Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteel Risti-Virtsu teelõigul, kus aasta keskmine liiklussagedus vähenes 25% ning tugimaanteedest Jõhvi-Vasknarva maanteel Kuremäe-Vasknarva teelõigul vähenes liiklussagedus 43%.
Suurima liiklusega teelõik asub Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, mille lõigul 13,0-13,7km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 30 317 autot ööpäevas.
Muutused Eesti majanduses kajastuvad otseselt ka liiklusloendustulemustes. Kui aastatel 1998- 2007 toimus pidev liiklussageduse kasv, mis ulatus põhi- ja tugimaanteedel keskeltläbi 6 – 10%i aastas, siis aastatel 2008-2010 liiklussagedus vähenes. 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga vähenes liiklus põhimaanteedel 4,0%, tugimaanteedel 3,7% ja kõrvalmaanteedel 6,3%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Liiklussageduse muutust mõjutavad lisaks üldisele majanduse arengule kütuse hind, maksupoliitika, ühistranspordi areng, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng ning teised põhjused
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees