Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas poed jahekauba logistikat ohjavad?
Pärast artikli ilmumist, mis kirjeldas Eesti jaekettide oma jaotuslogistika trendi, avaldasid lugejad portaali Logistikauudised.ee kommentaarides kahtlust, et jaeketid ei saa sellise logistilise skeemiga töötades hakkama jahutatud ja külmutatud kaupade säilitamisega. Arvati, et ükski jaekett ei ole teinud oma kauplustesse jaheladu, et võtta vastu korraga 17-20 alust jahutatud kaupa, mis uue logistilise skeemi järgi nüüd korraga ühelt autolt maha veeretatakse. Varem tuli kaup erinevatelt tarnijatelt päeva jooksul, seega korraga väiksemates kogustes, mida jõuti kohe ka müügisaali külmlettidesse paigutada.
Jaeketid lükkavad need kahtlused siiski ümber, kinnitades, et igas kaupluses on olemas jahekambrid, kuhu kaup paigutatakse. Suurimaid koguseid tarnib ühte kauplusesse Selver. Olenevalt kaupluse suurusest on seal jahekaupa 10-60 alust ning sügavkülmutatud kaupa 1-10 alust. Selveri avalike suhete juhi Annika Vilu kinnitusel kõike kaupa siiski korraga alati kauplusesse ei saadeta. Kui kaupa on rohkem, siis saadetakse teine auto hiljem. Tallinnas aga ongi kauba tarnimine üles ehitatud kahes osas – hommikuti ja õhtuti, et vähendada hommikust kaubavoogu ja teha kaup kliendi jaoks paremini kättesaadavaks.
Vilu väitel võtab täislastis autolt mahalaadimine aega keskmiselt pool tundi. Sellel ajal töötab auto temperatuuriseade võimsamal režiimil, et tagada kaubaruumis nõuetekohane temperatuur. Kõigis kauplustes on olemas spetsiaalsed jahe- ja sügavkülma laod erinevate kaubakategooriate ladustamiseks, kinnitab Vilu. Ta kirjeldab, et alused viiakse kõigepealt vastavasse lattu ja alles seal toimub kauba vastuvõtu vormistamine. „Varasemalt toimus kauba vastuvõtt küll väiksemate koguste kaupa, kuid aega kulus rohkem, sest autode arv oli kordi suurem,” lisab Vilu.
Rimi keti kauplustes varieerub ASi Rimi Eesti Food kommunikatsioonispetsialisti Katrin Batsi andmetel ühte kauplusesse tarnitava jahekauba hulk 1-30 aluseni – väike Säästumarket saab ühe aluse, suur hüpermarket 30 alust korraga. Kui jahekaupa tarnitakse kauplustesse iga päev, siis sügavkülmutatud kaupa kaks korda nädalas ja korraga mahus 1-10 alust kaupluse kohta. Rimidel ja Säästumarketitel on oma jahekambrid ning kaup liigub koheselt kas külmletti või hoiustamisele külmkambrisse, kinnitab Bats.
Ka väiksemaid kauplusi omavatest jaekettidest kinnitatakse, et vajalikud tingimused jahe- ja külmutatud auba ladustamiseks on olemas. „Kuna kaupa tuuakse kesklaost valdavat kõikidesse kauplustesse igapäevaselt, siis tänu sellele just puudub vajadus suuremate koormate järele,” ütleb Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid. Korraga saabub Maxima kauplusesse 4-5 alust, millel olev kaup Erilaidi kinnitusel paigutatakse koheselt kaupluse saali või laos olevatesse külmkambritesse.
ETK logistikadirektori Marko Jõks ütleb, et keskmiselt saadab ETK ladu kauplustesse korraga ligikaudu kolm alust jahe- ja külmutatud kaupa. „Enamusel kauplustel on olemas jahelaod, kuhu autolt mahalaaditav kaup kohe viiakse. Väiksemate kaupluste puhul viiakse aga kaup peale vastuvõtmist külmlettidesse,” kinnitab Jõks.
Jaeketid ei eita, et kuus korra või paar kauplustesse kontrollreide tegeval veterinaar- ja toiduametil on aegajalt siiski väiksemaid ettekirjutusi või märkusi, mis aga korduvkontrolliks on alati kõrvaldatud. Veterinaar- ja toiduametilt kaupluste jahe- ja külmutatud kauba käitlemise kohta reedeks kommentaare saada ei õnnestunud.
LUGEJA ARVAB
• Üldjuhul ongi nii, et jaekaupmees muudab oma nähtavad kulud väga väikeseks, kuid kaup seisab ebasobivates tingimustes (soojas, estakaadil vms). Ükski kett ei ole teinud omale kauplusesse jaheladu, et võtta vastu 17-20 alust kaupa, mis veeretatakse maha ühelt jaotuskeskusest tulnud autolt. Varem tulid erinevate tarnijate autod järjest ning kaubavastuvõtjad ja väljapanijad jõudsid alustel olnud kauba viia leti juurde, kus seda asuti koheselt välja panema. Ootan seda aega, kui veterinaar – ja toiduamet alustab jaekaupmeeste laustrahvimist tahtliku kaupade müügikõlbmatuks mutmise või riknenud kauba müügilhoidmise eest.Logistikauudised.ee 21.01.2011
TAUSTVeterinaar- ja toiduamet hoiab kauplustel tihedalt silma peal• Veterinaar- ja toiduamet käib kauplusi kontrollimas graafiku järgi, mis on koostatud kaupluseformaadi riskiastme järgi.• Säästumarketeid kontrollitakse kord kuus, kuna seal on müügil enamasti pakendatud tooted ja värskete toodete töötlemist ei toimu, ehk riskitegur on väiksem.• Rimi hüpermarketites tehakse kontrolle 2-3 korda kuus, kuna seal on toidu töötlemise õigus ning seetõttu riskitegur suurim.• ETK jaeketi kauplustes käib veterinaar- ja toiduamet jahe- jakülmutatud kaupade transporti ja käitlemist kontrollimas vähemalt kord aastas.Allikad: AS Rimi Eesti Food, AS ETK
Seotud lood
Lõppenud aastal sai hoo sisse jaekaubanduskettide üleminek oma jaotuslogistikale.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ettevõtte juht, kui otsid oma logistikafirmasse töötajaid, siis vaata siia
Lisatud täismahus pöördumine erakondade poole. Loe ilma maksumüürita!
Pikem intervjuu Eesti Raudtee peadirektoriga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele