Autor: Rivo Sarapik • 7. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna õhuvärav alustas tänavust aastat jaanuarikuise 26% reisijatearvu kasvuga. „Näeme, et jääme kasvama pikaks ajaks,“ kommenteeris Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov reedel foorumil "Eesti - Euroopa transpordiühenduste perifeeria". Sel aastal plaanib lennujaam 1,8 miljoni reisijani jõuda ehk korrata kõigi aegade parimat tulemust, 2015. aasta lõpuks aga Tallinnat läbima 2,4 miljonit reisijat. „Ülemist piiri ei ole endale seadnud,“ lisas Sakkov.

Olulise panuse selle aasta kasvu annavad odavlennufirmad, kes paisutavad tänavu reisijate arvu 350 000 võrra, 30 000 reisijat lisandub kruiisilaevadele reisijate ette vedamisest. „Viimane ei paranda küll eestlaste lendamisvõimalusi, aga parandab lennureisijate arvu näitajaid. Kui meil on rohkem reisijaid, on meil rohkem võimalusi siia lennuliine meelitada,“ täiendas Sakkov.

1,4 miljonit elanikku aga seavad kasvule piiri, mistõttu otsib lennujaam suurt Aasia lennufirmat, kes hakkaks Tallinna reisijaid Euroopa lendudeks ette vedama. „Vajame suurt sõpra. Tallinn on Pekingist 25 miili kaugemal kui Helsingi. Lennunduses on see olematu vahe. Meil on olemas täpselt samasugune geograafiline eelis,“ oli Sakkov veendunud. See võib tema sõnul olla Jaapani, Korea või Hiina lennufirma.

Aasia regiooni lennufirmad kasvasid eelmisel aastal kümnendiku võrra, kasvu vedasid eest Hiina ja India. Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni IATA juhi Giovanni Bisignani hakkasid inimesed eelmisel aastal rohkem reisima ja 2009. aastal lennundusajalugu tabanud suurim kukkumine asendus mullu kasvuga. „Maailm liigub taas. Selle aasta väljakutse on see liikumine kasumiks keerata,“ lisas Bisignani.

Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase kabinetiülema Henrik Hololei hinnangul võiks Tallinnast end ka kaubavedudes nn kesklennujaamana arendada.

„Täna saabub väärtuskaupadest Euroopasse 99% lennukitega. Erinevad lennukaubakeskused on harva suured lennujaamad, näiteks Euroopas Belgias asuv Liege, mis ei ole suur linn või lennujaam,“ tõi Hololei näite. Infrastruktuur kaubavedudeks on Eestis tema sõnul juba ja tulevased investeeringud lennurajasse kaotavad ka piirid siin maanduvatele lennukitele ehk saaks vastu võtta ka maailma suuremaid lennukeid.

Sakkovi hinnangul on ideel jumet, kuid see on teostatav vaid siis, kui Eestisse koliks mõni väga suur kaubaomanik, nagu näiteks Samsung, kes tooks siia oma tootmise ja siis veaks komponente ja tooteid. „Kui keegi selline tuleks, siis me loomulikult poeks nahast välja ja teeks nende heaks kõik. Kahjuks on Lennujaamal selliseid otsuseid väga väike võimalus mõjutada.“

Teine variant on keskus valmis ehitada ja siis seda müüma hakata, aga see tähendab miljardeid investeeringuid. „Olen kuulnud, et Ericssonil on mingeid plaane, aga lennujaama võimalus neid mõjutada on väikesed,“ rõhutas Sakkov.

- Tallinna Lennujaam räägib pidevalt läbi 30-40 lennufirmaga

TAUSTSel aastal tuleb häid uudiseid

- lennujaam otsib suurt Aasia partnerit, kes looks Tallinna baasi- 2011. aastal hakkab Tallinnast lendama suur vene vedaja- sel aastal lisandub odavlendajaid- uudiseid on oodata Berliini liini kohta, kuhu täna Tallinnast otse lennata ei saa- 2012. aastal toimub Tallinnas Euroopa suurim lennundusüritus, NATO tippkohtumisega võrdne, Routes Europe. Lennundust arutavad 800 delegaati 100 lennufirmastAllikas: Erik Sakkov