Autor: Birjo Must • 27. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eile esitles ekspertrühm mulluse uuringu tulemusi ja ettepanekuid, millega pakuti välja poliitikasoovitusi säästvama transpordisüsteemi arendamiseks Eestis järgmise kümnendi jooksul.

"Uue auto soetamise puhul ei mängi eestlase jaoks kütusekulu olulist rolli. Eesti ostetakse siiani suurel määral ebaökonoomseid autosid," selgitas raporti koostamise koordinaator Mari Jüssi.

Soomes aitas tema sõnul saaste taset juba ühe aastaga paremaks muuta see, kui kehtestati CO2-põhine autode maksustamise süsteem.

Parts näeb maksul lisamõjusidIRLi kuuluv majandusminister Juhan Parts on enda sõnul põhimõtteliselt autode maksustamise vastu ja soovitas selle teema puhul enne 99 korda mõõta kui lõigata.

Tema arvates on raporti hinnangud, mille põhjal on arutelu taas üles kerkinud, väga üldised. "See võtab eelduseks, et mujal on nii ja kui meie paneme ka CO2 põhjal automaksu, siis tekitame väga meeldiva olukorra. Tegelikult on need mõjud hoopis teistsugused," rääkis Parts.

Näiteks saab ministri sõnul CO2 järgi maksustada vaid uusi autosid. "Järelikult pöörduvad inimesed taas vanade autode poole tagasi ja autopark hakkab vananema. See on palju halvem variant," arvas ta.

Kõneleda võiks hoopis biokütuste temaatikast, mida oleme taastuvenergia kavas tõsiselt tegelenud, lisas Parts.

Automaksu sisseviimist ei poolda ka riigikogu majanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Urmas Klaas. "Autode omanikud juba maksavad kütuseaktsiisi ning vajadusel saab transpordi poolt toodetavat saastet vähendada teiste meetmetega," rääkis ta.

Autopark ei tohi vananedaAutode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu juhi Jaak Uudla sõnul tuleb autode maksustamisega olla väga ettevaatlik. "Oleme põhimõtteliselt autode maksustamise vastu, aga kui üldse mingisugune automaks kehtestada, peaks see olema CO2 baasil," rääkis ta.

Uudla arvates pole täiendav maksustamine hea mõte, kuna näiteks maapiirkondades on auto hädavajalik tarbeese, samas on elatustase seal madal.Teiseks ei tohi maksustamine hakata mõjutama uute autode müüki, kuna sellel on otsene seos liiklusohutusega, märkis ta. "Surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arv on drastiliselt vähenenud just seetõttu, et autopark on noorenenud. Kui me nüüd pidurdame autopargi noorenemist, on oht, et numbrid võivad taas kasvama hakata," selgitas Uudla. Kui kehtestatakse registreerimise maks, siis hakatakse tõenäoliselt ostma rohkem kasutatud ja vanu autosid, lisas ta.Kindlasti ei tohiks maks olla sellises suurusjärgus, et see mõjutaks automüügi numbrite vähenemist, märkis Uudla.

Faktid raportist• Eestis kulub SKP ühiku kohta kaks korda rohkem transpordikütust kui ELis keskmiselt.

• Kõige kiirem kütusekulu ja kasvuhoonegaaside kasv toimus aastail 2004-07 ning Eestile 2020. aastani antud 11%-line kasvuhoonegaaside kasvuruum on juba praegu lõhki.• Eesti uued autod on võrreldes ELis registreeritavatest uutest autodest keskmiselt 20% kütusekulukamad. Üle poole Eestis müüdud uutest autodest jäävad energiaklassidesse E-G, mis oma kütusekulult ei erine 15 aastat tagasi enimmüüdud sõiduautomarkidest.• Viimase 15 aasta jooksul on kütuseaktsiisi tõstetud kümnel korral, ent see pole mõjutanud tarbijate valikut ökonoomsemate autode ja kütuse vähendamise suunas.