Riigiprokuratuur lõpetas viis aastat tagasi 14 elu nõudnud Copterline'i õnnetuse uurimise, kuna leidis, et õhuliikluse korraldajad ei eiranud ohutusnõudeid.
Riigiprokuratuuri kinnitusel ei põhjustanud õnnetust lennuameti ja lennuliiklusteenistuse töötajad või kopteriväljaku käitajad ning menetlus lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu, kirjutas ERR.
Samuti uuriti kriminaalmenetluse raames, kas õnnetuse põhjustanud esiservo valmistamisel rikuti ohutusnõudeid. Prokuratuur märkis aga, et kuna pole välisriikidesse edastatud õigusabipalvetele siiani vastuseid saanud ning kuriteo aegumistähtaeg täitus 10. augustil, lõpetati menetlus ka selles osas.
Copterline tegi regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel 2000. aasta algusest kuni 2005. aasta augustini. Copterline alustas pärast õnnetust taas liinilende, kuid lõpetas need üle-eelmise aasta detsembris. Seejärel opereeris firma meditsiini- ja päästeteenistuse helikoptereid Oulus ja Varkauses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Copterline pankrotistus tänavu veebruaris.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.