Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduslangus finaalis
Majanduslanguse aeglustumine jätkus kolmandat kvartalit järjest, 2009. aasta III kvartalis oli langus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 15,6% ja IV kvartalis 9,5%.
SKP vähenemise aeglustumisele I kvartalis aitas muuhulgas kaasa 2009. aasta madal võrdlusbaas.
Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP I kvartalis samuti 2,0% (2009. aasta IV kvartalis oli kasv eelmise kvartaliga võrreldes 2,4%).
SKP jooksevhindades oli I kvartalis 50,5 miljardit krooni.
Sisemajanduse nõudlus oli jätkuvalt väike, moodustades SKP-st vaid 94%. Samas nõudluse langus aeglustus -11%-ni. Enim mõju avaldas kapitali kogumahutuse (põhivara investeeringute ja müügi vahe) jätkuvalt järsk langus (23%), mõjutatuna eelkõige ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse.
2008. aasta IV kvartalist alanud ettevõtete varude vähenemine jätkus ka tänavu I kvartalis.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid aastaga 8%. Vähenemine toimus enamikus kulutuste alamjagudes, kuid enim avaldas mõju kulutuste vähenemine transpordile, mis moodustas ligikaudu kolmandiku kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste vähenemise kogusummast. Hinnamõjusid arvestades kasvasid kodumajapidamiste kulutused vaid eluasemele (elektrile ja küttele).
Kaupade eksport kasvas I kvartalis hinnamõjusid arvestades 19%, mõjutatuna nii erakordselt suurest puhastatud nafta- ja põlevkivitoodete väljaveost kui ka eelmise aasta I kvartali madalast võrdlusbaasist. Teenuste eksport vähenes, samas kaupade ja teenuste eksport kokku suurenes 11%. Viimati kasvas eksport 2008. aasta III kvartalis. Vaatamata jätkuvalt nõrgale sisemajanduse nõudlusele, kasvas kaupade import hinnamõjusid arvestades 6%, mõjutatuna peamiselt tekstiili ning paberi ja pabertoodete sisseveo suurenemisest.
Teenuste import vähenes, samas kaupade ja teenuste import kokku suurenes 3%. Viimati kasvas import 2007. aasta IV kvartalis. Eesti kaupade ja teenuste eksport ületab importi alates eelmise aasta I kvartalist, kuid netoekspordi suhe SKP-sse vähenes kolmandat kvartali järjest. I kvartalis oli netoekspordi suhe SKP-sse 2,8%.
I kvartalis kasvas lisandväärtus seitsmel tegevusalal: metsamajandus, mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, finantsvahendus, avalik haldus ja riigikaitse ning haridus. Nimetatud tegevusalade lisandväärtus moodustas 42% kogulisandväärtusest ning nende panus 2%-lisse majanduslangusesse oli 1,2 protsendipunkti.
Tööstussektoris loodud lisandväärtuse vähenemine aeglustus -2%-ni (2009. aasta IV kvartalis oli see -17%), toetudes olulisel määral välisnõudluse kosumisele ning tööstustoodangu ekspordi kasvule. Töötlevas tööstuses loodud lisandväärtus kasvas peamiselt puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, puhastatud naftatoodete, transpordivahendite, elektri- ja optikaseadmete ning kummi- ja plasttoodete tootmises loodud lisandväärtuse suurenemise tõttu. Et sisemajanduse nõudlus oli jätkuvalt nõrk, vähenes töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule.
Hetkel kuum
Samas suurenes toodangu väljavedu. Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse tegevusalal loodud lisandväärtuse kasvu mõjutas nii energiaekspordi suurenemine kui ka tavapärasest madalamast välistemperatuurist tingitud suurem energianõudlus siseturul. Peamiselt kohalikule turule suunatud toodanguga ehituse tegevusalal oli lisandväärtus jätkuvalt tugevas languses. Kui varem oli ehituse lisandväärtuse langus tingitud eelkõige hoonete ehitusmahu vähenemisest siseturul, siis tänavu aasta alguses vähenes raskemate ilmastikuolude tõttu ka rajatiste ehitusmaht.
Finantsvahenduses loodud lisandväärtuse kasvu toetas selle tegevusala ettevõtete teenustasutulude kasv.
Tööstussektor hõlmab mäetööstuse, töötleva tööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse tegevusala, moodustades kogumajanduse lisandväärtusest ligikaudu veerandi.
Seotud lood
2025. aastal jõustuv mootorsõidukimaks sunnib paljusid ettevõtteid oma autoparki ümber hindama ning otsima uusi, kuluefektiivsemaid lahendusi. Üheks praktiliseks alternatiiviks on Eesti haagisetootja Brentex OÜ haagised, mis on täiustunud platvormhaagiste seeriaga. Uus platvormhaagiste seeria ühendab endas tugeva konstruktsiooni, nutika disaini ja põhjamaade tingimustele vastava vastupidavuse.
Enimloetud
3
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
4
Lisatud täismahus uuringu kokkuvõte
Viimased uudised
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele