Majanduslangus finaalis

Selle aasta I kvartalis vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,0%. See on juba kolmas kvartal, kus majanduslangus pidurdub järjest enam, teatab Statistikaamet.

Majanduslanguse aeglustumine jätkus kolmandat kvartalit järjest, 2009. aasta III kvartalis oli langus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 15,6% ja IV kvartalis 9,5%.

SKP vähenemise aeglustumisele I kvartalis aitas muuhulgas kaasa 2009. aasta madal võrdlusbaas.
Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP I kvartalis samuti 2,0% (2009. aasta IV kvartalis oli kasv eelmise kvartaliga võrreldes 2,4%).

SKP jooksevhindades oli I kvartalis 50,5 miljardit krooni.

Sisemajanduse nõudlus oli jätkuvalt väike, moodustades SKP-st vaid 94%. Samas nõudluse langus aeglustus -11%-ni. Enim mõju avaldas kapitali kogumahutuse (põhivara investeeringute ja müügi vahe) jätkuvalt järsk langus (23%), mõjutatuna eelkõige ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse.
2008. aasta IV kvartalist alanud ettevõtete varude vähenemine jätkus ka tänavu I kvartalis.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid aastaga 8%. Vähenemine toimus enamikus kulutuste alamjagudes, kuid enim avaldas mõju kulutuste vähenemine transpordile, mis moodustas ligikaudu kolmandiku kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste vähenemise kogusummast. Hinnamõjusid arvestades kasvasid kodumajapidamiste kulutused vaid eluasemele (elektrile ja küttele).

Kaupade eksport kasvas I kvartalis hinnamõjusid arvestades 19%, mõjutatuna nii erakordselt suurest puhastatud nafta- ja põlevkivitoodete väljaveost kui ka eelmise aasta I kvartali madalast võrdlusbaasist. Teenuste eksport vähenes, samas kaupade ja teenuste eksport kokku suurenes 11%. Viimati kasvas eksport 2008. aasta III kvartalis. Vaatamata jätkuvalt nõrgale sisemajanduse nõudlusele, kasvas kaupade import hinnamõjusid arvestades 6%, mõjutatuna peamiselt tekstiili ning paberi ja pabertoodete sisseveo suurenemisest.

Teenuste import vähenes, samas kaupade ja teenuste import kokku suurenes 3%. Viimati kasvas import 2007. aasta IV kvartalis. Eesti kaupade ja teenuste eksport ületab importi alates eelmise aasta I kvartalist, kuid netoekspordi suhe SKP-sse vähenes kolmandat kvartali järjest. I kvartalis oli netoekspordi suhe SKP-sse 2,8%.

I kvartalis kasvas lisandväärtus seitsmel tegevusalal: metsamajandus, mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, finantsvahendus, avalik haldus ja riigikaitse ning haridus. Nimetatud tegevusalade lisandväärtus moodustas 42% kogulisandväärtusest ning nende panus 2%-lisse majanduslangusesse oli 1,2 protsendipunkti.

Tööstussektoris loodud lisandväärtuse vähenemine aeglustus -2%-ni (2009. aasta IV kvartalis oli see -17%), toetudes olulisel määral välisnõudluse kosumisele ning tööstustoodangu ekspordi kasvule. Töötlevas tööstuses loodud lisandväärtus kasvas peamiselt puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, puhastatud naftatoodete, transpordivahendite, elektri- ja optikaseadmete ning kummi- ja plasttoodete tootmises loodud lisandväärtuse suurenemise tõttu. Et sisemajanduse nõudlus oli jätkuvalt nõrk, vähenes töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule.

Samas suurenes toodangu väljavedu. Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse tegevusalal loodud lisandväärtuse kasvu mõjutas nii energiaekspordi suurenemine kui ka tavapärasest madalamast välistemperatuurist tingitud suurem energianõudlus siseturul. Peamiselt kohalikule turule suunatud toodanguga ehituse tegevusalal oli lisandväärtus jätkuvalt tugevas languses. Kui varem oli ehituse lisandväärtuse langus tingitud eelkõige hoonete ehitusmahu vähenemisest siseturul, siis tänavu aasta alguses vähenes raskemate ilmastikuolude tõttu ka rajatiste ehitusmaht.

Finantsvahenduses loodud lisandväärtuse kasvu toetas selle tegevusala ettevõtete teenustasutulude kasv.
Tööstussektor hõlmab mäetööstuse, töötleva tööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse tegevusala, moodustades kogumajanduse lisandväärtusest ligikaudu veerandi.

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.2090327
Brasiilia reaal BRL 4,21 0.8475794
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0051138
Filipiinide peeso PHP 59,31 0.4760614
Hiina jüaan CNY 7,66 0.3246753
Hongkongi dollar HKD 8,89 0.3804857
Horvaatia kuna HRK 7,41 0.0783636
Iisraeli seekel ILS 4,10 0.3673499
India ruupia INR 80,88 0.4758237
Indoneesia ruupia IDR 15979,55 0.1325321
Islandi kroon ISK 134,70 0.4249609
Jaapani jeen JPY 125,22 0.4250541
Kanada dollar CAD 1,50 0.3413198
LAV rand ZAR 15,95 0.4560486
Lõuna-Korea vonn KRW 1274,15 0.2636135
Malaysia ringgit MYR 4,63 0.3797661
Mehhiko peeso MXN 21,77 0.3003418
Norra kroon NOK 9,76 0.1293289
Poola slott PLN 4,33 0.0069326
Rootsi kroon SEK 10,47 0.0324908
Rumeenia leu RON 4,74 0.0633807
Singapuri dollar SGD 1,54 0.3004768
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0685401
Šveitsi frank CHF 1,14 0.1322518
Taani kroon DKK 7,46 0.0134055
Tai baht THB 35,35 0.1884921
Tšehhi kroon CZK 25,71 0.3043427
Türgi liir TRY 6,00 0.8741994
Ukraina grivna UAH 30,79 0.2670653
Ungari forint HUF 317,81 0.0566697
USA dollar USD 1,13 0.3187815
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 0.2190714
Valgevene rubla BYN 2,44 -0.180158
Vene rubla RUB 74,90 0.166773

Valdkonna töökuulutused