Jaemüüki kisub alla kütus ja sõidukikaubandus

Aprillis vähenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 9%, ulatudes 4,4 miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes kasvas müük 2%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes aastaga 2,8% (0,15 miljardi krooni võrra).

Jaemüügi näitajad püsisid stabiilses languses ka aprillikuus. Kuises võrdluses on küll müük tasapisi kasvama hakanud, kuid eelmise aasta aprillikuule, mis oli niigi tagasihoidlike mahtudega, jäädi ikkagi tugevalt alla. Samas on loomulik, et tööstustoodangu ja ekspordi kasv jõuab sisetarbimisse viitajaga. Mõningal määral lisab tuleviku suhtes optimismi asjaolu, et nii veebruaris kui märtsis keskmine palk kasvas võrreldes eelmise kuuga, samuti on hakanud vähenema registreeritud töötute arv. Samade trendide jätkudes on oodata ka olukorra paranemist sisetarbimises.

Kui eelmisel kuul näitasid sõidukikaubandusettevõtete tulemused kasvu võrreldes aasta varasemaga, siis aprillis jäid müügimahud jälle väiksemaks. Ettevõtete müük kahanes aastaga 3% võrra. Oluliselt on vähenenud inimeste kulutused sõidukite hooldusele ja remondile, kus mahud kahanesid püsivhindades aastaga 29%. Jätkuvalt püsib languses mootorikütuse jaemüük. Ühest küljest on vähenenud sõiduaktiivsus ja teisalt on tõusnud kütuse hinnad. Hoolimata mahtude langusest 14% võrra püsivhindades mõõdetuna, kasvas ettevõtete müügitulu 16%. Seega võib öelda, et jooksevhindades on kulutused kütusele aastaga suurenenud.

Aprillis kasvas toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes 41%. Samas oma väikse osakaalu tõttu ei mõjutanud kasv olulisel määral kogutulemust. Lisaks eelnevale jäi aprillis pluss poolele farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük, mis oli aastatagusest 6% võrra suurem. See segment on suutnud ka ainsa kauplusegrupina kasvu näidata kõigil selle aasta esimestel kuudel. Ülejäänud kaupluste gruppides jäi müük eelmise aasta sama ajaga võrreldes väiksemaks.

Suurematest kauplusegruppidest kiirenes müügi langus toidukaupade osas, kus mahud vähenesid aastaga 7%. Ettevõtete müügitulu jäi aga eelmise kuuga pea samale tasemele. Endiselt on tarbijad tuleviku suhtes ebakindlad ja püüavad oma kulutused võimalikult väikesed hoida. Samas toimub selles kaupluste grupis taastumine eeldatavalt kiiremini, kuna siin on keskmised ostud väiksemad ning tegu on peamiselt esmatarbekaupadega. Pigem välditakse suuremaid kulutusi ning lükatakse edasi kestvuskaupade soetamist.

Müügilangus on hakanud kergelt pidurduma ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide osas, kus mahud kahanesid aastaga viiendiku võrra. Mõningal määral oli siin abiks aasta tagune madal võrdlusbaas, kuid ka märtsiga võrreldes jäädi plussi (kasv 8%). Tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük kahanes aastaga 7%, mis jäi eelmisel kuul toimunuga samasse suurusjärku.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt mais korraldatud küsitluse kohaselt kasvas kaubanduse kindlustunde indikaator veelgi, jõudes kõrgeimale tasemele alates 2008. aasta keskelt. Peamiselt põhjustas tõusu hinnang müügile eelneva 3 kuu jooksul. Samuti jätkas tõusu tarbijabaromeeter, mida vedasid peamiselt paranenud hinnangud tööpuuduse osas.