Transiidikonverentsil esitletud slaidiprogrammis tõi lennujama juht peale lennujaama mahuliste näitajate ja võimaluste välja ka jaama tulevikuvisiooni. Visiooni järgi peaks tulevikus lennujaama ruleerimisrada muutuma veelgi pikemaks. Alale, mis hiljuti puhastati võpsikust ja millel laiuvad ebamäärased aiamaad peaks lisanduma veel üks ruleerimisrada ja sellest veel Mõigu poole võiks kerkida reisijate ning kaupade teenindusterminal.
"Need on pikaajalised plaanid," sõnas Loik visiooni kohta. Tegemist on pikaajalise protsessiga. Näiteks on alles käimas vajalike maade omandamine. Maadel aga on omanikke mitu. "Me ei raja sinna praegu midagi," lisas ta.
"Praegustes olemasolevates tingimustes saaksime veomahte kasvatada vähemalt 4 korda," tõi Loik olemasoleva lennujaama tegeliku võimsuse. Visioon aga peab silmas perspektiivi umbes aastani 2020, kuid see võiks vormuda ka varem.
Omandamisel maadega on lennujaamal sama seis kui sadamatel. Tegemist on veneaegsete reservmaadega, millele nüüdsel eesti ajal tekkis uusi omanikke.
Hoolimata selle aasta märtsis ja aprillis lennukauba veomahtude järskudest, pea kolmveerandilistest kukkumistest, uskus Loik, et aasta lõpuks saab kõik joonde.
"Kaubamahud on, võrreldes 2004. aastaga ikkagi kasvanud, oleme paremas
positsioonis," kirjeldas ta ka konverentsil käsitatud ajalist võrdlusbaasi. On ju see vahepealsest hüppest hoolimata nüüdsel aastal ikkagi jumekam. 2009. aastal oli Tallinna lennukaubavedu suurem kui Riial ja Vilniusel kokku ja on nii olnud juba mitu aastat. "Selle aasta lõpus tuleb kaubaveos sama seis, kui 2009. aasta lõpus," ennustas Loik.