Eesti majanduslangus aeglustus jätkuvalt juba kolmandat kvartalit järjest: 2009. aasta III kvartalis oli langus 15,6%, IV kvartalis 9,5%, selle aasta I kvartlis aga 2,3%, teatab Statistikaamet.
Esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,3%, teatab Statistikaamet.
Majanduslanguse aeglustumine jätkus kolmandat kvartalit järjest, 2009. aasta III kvartalis oli langus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 15,6%, IV kvartalis 9,5%.
I kvartalis kasvas lisandväärtus põllumajanduses, metsamajanduses, mäetööstuses, töötlevas tööstuses, elektrienergia, gaasi ja veevarustuses ning kinnisvara, rentimise ja äritegevuse tegevusalal. Lisandväärtuse vähenemine aeglustus hulgi- ja jaekaubanduses, hotellide ja restoranide, finantsvahenduse ning veonduse, laonduse ja side tegevusalal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tööstussektoris loodud lisandväärtuse vähenemine aeglustus -1%-ni (2009. aasta IV kvartalis oli see -16%), toetudes olulisel määral välisnõudluse kosumisele ning tööstustoodangu ekspordi kasvule. Et sisemajanduse nõudlus oli jätkuvalt nõrk, siis töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule vähenes.
Ehituses, mille toodang on samuti suunatud peamiselt kohalikule turule, loodud lisandväärtuse vähenemine süvenes aga veelgi.
SKP vähenemise aeglustumist I kvartalis mõjutas ka 2009. aasta madal võrdlusbaas.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes I kvartalis eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 2,3% (2009. aasta IV kvartalis oli kasv eelmise kvartaliga võrreldes 2,3%).
Käesoleva aasta I kvartaliks oli SKP hinnamõjusid arvestades langenud 2005. aasta I kvartali tasemele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.