Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
232 miljonit annavad elektrirongidele vunki
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas rahastamisotsuse, millega suunas 232 miljonit krooni Ühtekuuluvusfondi raha raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimiseks Tallinnas ja selle lähiümbruses, teatab ministeerium.
Kontaktvõrkude ja veoalajaamade rekonstrueerimine lõikudel Tallinn-Paldiski ja Keila-Vasalemma on tihedalt seotud plaanitava Tallinn-Paldiski ja Keila-Riisipere raudtee rekonstrueerimisega. Koos võimaldavad projektid tõsta rongide sõidukiirust kuni 120 kilomeetrini tunnis.
Kontaktvõrgu rekonstrueerimisega tehakse algust juba sel sügisel ning töö lõpetatakse 2012. aasta lõpuks.
Korrastatud kontaktvõrk ja kiirem raudtee aitab suurendada ühistranspordi populaarsust ning edendab rööbastransporti, mis on keskkonnasõbralikum võrreldes autotranspordiga. Kokku suunab ministeerium raudtee-investeeringuteks 2,9 miljardit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kontaktvõrgu uuendamine on jätkuks varasematele raudtee arendamise projektidele. Eelnevalt on otsustatud uue veeremi soetamine, reisijate platvormide uuendamine ning raudtee rekonstrueerimine Tallinn-Tapa lõigul.
Euroopa Regionaalarengu- ja Ühtekuuluvusfond toetab Eesti transpordisektorit aastatel 2007-2013 9,8 miljardi krooniga. Tänaseks on otsustatud toetust anda juba 18 transpordi infrastruktuuri arendamise projektile.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.