Ekspordi püsivhind detsembris kasvas

Sesoonsusest tingituna (pikad jõulupühad) kahanes eksport sama aasta novembriga võrreldes 6%. Ka impordi aastane langustempo pidurdus märgatavalt (-13%-ni), kuises võrdluses oli impordi osas paariprotsendine vähenemine.

Kuna import kahanes detsembris eelmise kuuga võrreldes vähem kui eksport, siis tõusis kaubavahetuse puudujääk 1,7 miljardi kroonini, jäädes aastataguse perioodi tasemele alla veel 1,8 korda. 2009. aasta kokkuvõttes oli kaubavahetuse puudujääk 12,8 miljardit krooni, mis on viimase 14 aasta väikseim defitsiit ja ligi kolm korda madalam kui aasta varem. Puudujääki aitasid kahandada enim transpordivahendid, mille saldo negatiivsus vähenes 8,3 miljardilt kroonilt 0,5 miljardi kroonini. Masinate ja seadmetega kauplemises oli saldo negatiivsus ligi 6 miljardi krooni võrra väiksem kui aasta tagasi, ulatudes 2,1 miljardi kroonini.

2009. aastal jäi eksport 23,5% võrra väiksemaks kui eelmisel aastal ja import kahanes 32,9%. Kui arvestada maha ekspordi- ja impordihindade langused, siis oli ekspordi reaalne vähenemine 21% ja impordi osas 29%.

Mullu detsembris oli aastatagusest perioodist enam kui viiendiku võrra suurem mineraalsete toodete ning puidu ja puittoodete eksport, ligi viiendiku ulatuses kasvas pabermassi ja pabertoodete väljavedu. Keemiatooteid müüdi välisturgudele enam kui kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem. Madalseisus oli endiselt masinate ja seadmete (-24%), metallide ja metalltoodete (-17%) ning transpordivahendite (-17%) eksport. Esimeste osas toimus siiski väike kasv kuises võrdluses.

Impordis olid detsembris olulisematest kaubagruppidest suurima aastase langusega masinad ja seadmed (-27%). Transpordivahendite sissevedu kahanes enam kui viiendiku võrra ning metallide ja metalltoodete import 17%. Nende kaupade madal nõudlus on tingitud nii siseturu aeglasest taastumisest kui nõrgast ekspordinõudlusest. Kasvu näitas puidu ja puittoodete, plast- ja kummitoodete ning mõningate toidu- ja tarbekaupade sissevedu.

2010. aasta esimesel kuul veel kaubavahetuses kiireid muutusi ei toimu, kuid tulenevalt aastatagusest ülimadalast võrdlusbaasist võib aastases võrdluses taas näha väikest kasvu. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel tõusis majandususalduse indeks jaanuaris Eesti kõigis sektorites ning samuti Euroopa Liidus tervikuna. EKI poolt jaanuaris küsitletud tööstusettevõtetest 7% teatas eksporttellimuste suurenemisest ja 46%-l jäid tellimused tavapärasele tasemele, kuid viimane näitaja oli 5 protsendipunkti võrra kõrgem kui mullu detsembris. Kasv toimus nende ettevõtete arvel, kellel varem tellimused vähenesid. Ka tööstusettevõtete kindlustunde indikaator oli jaanuaris viie punkti võrra parem (-17) kui eelmisel kuul ja oluliselt kõrgem kui aasta varem (-33).