Möödunud aasta lõpus hakkas majandus taas kasvama, vunki annab eksport, kirjutabEesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.
Eesti eksportöörid on suutnud ära kasutada väliskeskkonna taastumisest tulenevaid võimalusi. Sarnaselt eelnevatele kvartalitele oli peamiseks majandusaktiivsust suurendavaks teguriks eksport. Statistika kohaselt lähenesid ekspordimahud mullu detsembris juba 2008. aasta detsembri tasemele. Eksportööride mõju majanduskasvule jääb oluliseks ka järgnevates kvartalites.
Statistikaameti kiirhinnangul kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) sesoonselt korrigeerituna mullu neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga 2,6 protsenti. Aastases võrdluses kahanes neljanda kvartali SKP 9,4 protsenti, mis märgib sarnaselt eelnevatele kvartalitele languse aeglustumist.
Jätkusuutlikkusele suunatud eelarvepoliitika suurendas Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsust. Samas vähendasid kulude kärped valitsussektori otsest mõju majanduskasvule. Ühekordseks impulsiks majanduskasvule oli aasta lõpus toimunud varude soetamine enne aktsiisitõuse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Majanduskasvu panustab negatiivselt nõrk sisenõudlus. Kõrge tööpuudus vähendab eratarbimist. Kiire kasvu aastatega võrreldes olulisemalt madalama nõudluse tõttu on tootmisressursid alarakendatud. Seetõttu on investeerimisaktiivsus püsinud madalana.
Neljanda kvartali SKP kiirhinnang on kooskõlas Eesti Panga sügisprognoosi põhistsenaariumiga, mille kohaselt kujuneb eelmise aasta majanduslanguseks 14,2 protsenti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.