Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pankrotiavaldus kuulub paanikaosakonda
DSV Transport juhataja Jaan Lepp peab pankroti väljakuulutamist pigem viimase häda lahenduseks, millest aga tulu ei tõuse.
Viimasel ajal on majandussurutise tingimustes pankrotiavalduste esitamine firmade ja isikute vahel sagenenud. Logistikavaldkonnas andis sügise loojangul tooni Koger&Partnerid esitatud pankrotiavaldus Lajose vastu, nüüd kinnisvaravaldkonnas on selleks Arco Vara teemailne pankrotiavaldus. Sellisest arengust ajendatuna sai esitatud ühele oma ala arvamusliidritest üks küsimus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See küsimus kõlab: Kuidas hindate pankrotiavalduste tegemist ettevõtjate omavahelises asjaajamises?
Vastab DSV Transport juhataja Jaan Lepp.
"Ega ta elu edasi minekule kaasa aita. S ee lõpetab küll midagi, kuid võlausaldajale suurt juurde ei too," selgitas ta.
"Rahulikult mõeldes, on pankrotiavalduse tegemine ikka üks panic managementi osa," lisas Lepp.
Firmajuhi sõnul on pankrotiavalduse esitamine pigem hädalahendus "... lootusetus olukorras olija üks viimane õlekõrs - kui edukas, ma ei oska öelda," arutles ta.
"Arvan, et pankrotiavalduse tegija on enamsti pandipidaja, kel võlanõuded on tagatud," leidis Lepp.
Ise ei ole ta seni pidanud kellegiu vastu pankroti avaldust tegema. "Ikka loodame, et äkki saab võlgnikuga teisiti," eelistas ta konstruktiivset, tulevikku vaatavat suhtumist. Samuti pole DSV Transporti vastu ka keegi pankrotiavaldust esitanud.
"Täna toimus eelistung, hetkel pankrotimenetlust algatatud ei ole," kommnteeris Viru Maakohtu esimehe abi ja pressinõunik Jelena Muttonen Koger&Partnerid ning Lajose tänaseks kuulutatud pankrotiteemalise istungi tulemust.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.