Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti jäämas jäävangi
Eesti vajab jäämurdetöödeks vähemalt kahte jäälõhkujat - Muuga Sadama kaubateedele ja Sillamäe kaubateedele. Seni on riigil vaid üks laev, kuid see ei jõua puhtfüüsiliselt kogu Eesti jäätuvat mereala puhtana hoida. Vahepealsed pehmed talved on pühkinud meelest 2002/2003. aasta talve kogemuse - siis ulatus jääpiir Hiiumaani ja jääd jagus aprillini.
Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon avaldab lootust, et Vabariigi Valitsus leiab tänasel istungil vajalikud rahalised vahendid, et tagada koheselt jäämurdetööde täielik rahastamine ning sellega vaba meretee Eesti sadamatesse, seisab ühingu murelikus pöördumises.
„2003. aasta karm talv, kui kogu Soome laht oli kaetud paksu jääga, oli Eestile heaks õppetunniks. Pärast seda on alustatud uue jäämurdja tellimise protsessiga, sõlmitud pideva valmisoleku lepingud jäämurdjate omanikega Rootsist, kogutud tarvilik finantsvaru jäämurdeteenuse osutamiseks. Nüüd jääb üle loota, et vajalikud kiired meetmed ei rakendata alles siis kui jää on kohal. Ettevalmistused, kaasa arvatud lisa jäämurdja tellimine, tuleb teostada enne olukorra tõsiseks muutumist,” ütles LTA tegevdirektor Ago Tiiman.
Vajadus tagada jätkuv rahvusvaheline usaldus Eesti transpordisektori vastu nõuab täna kiiret ja operatiivset tegutsemist. Kindlasti ei tohi lubada isegi seda, et tekkiks kahtlus, et suuremate Eesti sadamate laevatamine jää (rahast tuleneva jäämurdja puudusel) tõttu võib olla takistatud, lisas Tiiman.
Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon avaldab kindlat lootust, et Vabariigi Valitsus võtab õigeaegselt vastu otsuse jäämurdetööde finantseerimiseks vajalikul tasemel ning Veeteede Amet tagab laevade sissesõidu sadamatesse kuni tellitava jäämurdja saabumiseni. Pidades samas jääolukorra väljakuulutamisel ja sellest tulenevate nõuete rakendamisel kinni seaduses ettenähtud nõuetest.
Meresõiduohutuse seadus ning sellest tulenev Jäämurdetööde kord sätestavad üheselt, et vastutus jäämurdetööde õigeaegse ja korrektse korraldamise ning finantseerimise eest lasub riigil. Vajalikud rahalised vahendid tagavad riigile laevaoperaatorid, kes tasuvad navigatsioonitasude ühe osana ka jäämurdetasu, mida saab kasutada aastatel, kui klimaatiline olukord seda nõuab. Viimane tõsisem jää-aasta oli Eestis 2003. aastal.
Seotud lood
"Mis saab!? Tuleb jääd lõhkuda! Loodan, et pääminister ja rahandusminister annavad põhilise aktsepti," teatas lustakalt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Lisajõu leidmine jäämurdele on just nüüd teemaks valitsuskabinetis.
Valitsus andiski nõusoleku jäämurde rahastamise suurendamiseks, teatab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
Euroopa logistikafirmad on muutunud kuumaks kaubaks, juulis juba 14 ülevõtmist
Viimased uudised
Euroopa logistikafirmad on muutunud kuumaks kaubaks, juulis juba 14 ülevõtmist
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele