Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringu kohaselt paranes Eesti majanduse üldseisund esmakordselt pärast 2007. aasta märtsi; majanduskliima indeks tõusis septembris 4,1 punktile võrreldes juuni 2,8-punktiga.
Ehkki 76 protsenti EKI poolt küsitletud ekspertidest hindas majandusolukorda halvaks, on see parem näitaja kui kolm kuud tagasi. Eksperdid on üsna optimistlikud ka tuleviku suhtes – enamik neist arvasid, et poole aasta pärast on majandusolukord parem kui praegu.
Optimistlikud on eksperdid ka Eesti majanduse ühe peamise mootori ekspordi osas. 65 protsenti ekspertidest hindavad, et Eesti eksport kasvab järgnevatel kuudel. Ekspordi kosumist toetab ka olukorra paranemine suurematel ekspordipartneritel Saksamaal, Rootsil ja Venemaal.
Suurimateks probleemideks majanduses nimetavad eksperdid nõudluse puudust ja töötuse kasvu.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul on ministeerium koostöös allasutustega suunanud väga kiiresti euroliidu toetusraha majandusse, kuid oleks vaja lisa. Partsi sõnul vajavad rohkem toetust näiteks tehnoloogiaprogrammid ja innovatsioon. „Riik ei tohi keskenduda ainult sellele, kuidas jaotada toetusraha. Tuleb luua alus uueks majanduskasvuks ja tulude suurendamiseks,“ lisas ta.
Samas ei tohiks Partsi sõnul jääda ettevõtted lootma ainult riigi abile, tuleb investeerida ka ise ja leida võimalusi ekspordiks. „Riik saab luua läbi seaduste ja toetuste eeldused, tootma ja toodangu realiseerima peab ettevõtja ise,“ lausus Parts.
Investeeringute osas on EKI eksperdid endiselt pessimistlikud, 94 protsenti neist peab olukorda halvaks. Samas väikese sise- ja välisnõudluse ning piiratud laenupakkumise tingimustes on investeeringute taandareng objektiivselt mõistetav.
Eratarbimise olukord sai ekspertide grupilt hindeks suhteliselt kõrge 4,8 punkti. Ühtlasi on tegemist olukorraga, kus esmakordselt pärast aasta kestnud langust, hinnang tõusis. Vaatamata hinde paranemisele on ligi kolmandiku ekspertide meelest olukord eratarbimises endiselt halb.
Mis puutub 2010. aastasse, siis majanduslangus on ekspertide hinnangul taandumas. 88 protsenti neist hindas, et majandus kas püsib stabiilsena või kasvab. Kiiret langust ei prognoosinud neist keegi. Tuleval aastal ootab ekspertide keskmise hinnangu kohaselt Eestit üheprotsendiline majanduskasv.
Hindade osas leidis ekspertide seas kõige suuremat poolehoidu hinnang, mille kohaselt tarbijahinnad kasvavad järgmisel aastal üks kuni kaks protsenti. Samas oli ka neid eksperte (18 protsenti), kes usuvad deflatsiooni jätkumist.
EKI tööstusbaromeeter näitas eelmisel kuul, et ettevõtete prognoosid lähimaks kolmeks kuuks on mõõdukalt optimistlikud. Tootmismaht kahaneb varasemast aeglasemas tempos, sest suurenes ettevõtete osakaal, kes loodavad suuremale toodangu mahule. Samas 35 protsenti ettevõtetest plaanib töötajate arvu vähendada ja kuus protsenti suurendada.
Kõige kindlamini tundsid end septembris töötlevas tööstuse harudest puidutööstusettevõtted, pessimismi oli enim rõivatööstuses.
EKI tarbijabaromeeter näitas eelmisel kuul, et perede majanduslik olukord on küll viimase 12 kuu jooksul halvenenud, kuid tulevikuootused on samas paranenud. Samuti on tugevnenud tarbijate ootused riigi majanduse arengu osas. Tervikuna on perede kindlustunne viimastel kuudel tõusnud.
Seotud lood
Ettevõtte äritegevuseks vajalikud sõidukid soetatakse enamasti liisinguga, mida finantseerib üldjuhul pank. Sellega kaasnevad sõidukite korralised hooldused, rehvivahetused ja kindlustusjuhtumite puhul ka hulganisti asjaajamist. Selline sõidukipargi haldamise viis on ettevõtte jaoks märkimisväärse ajakuluga, eriti kui sõidukeid on rohkem.
Hetkel kuum
Lisatud video lõigu eelprojektist
Tagasi Logistikauudised esilehele