Autor: Rivo Sarapik • 25. juuni 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raudtee-erastamise juhtija võitis Inimõiguste kohtus Eesti riiki
Eurooopa Inimõiguste Kohus leidis ühehäälselt, et Eesti Vabariik on Jaak Liiviku süüdimõistmisega Eesti Raudtee erastamise episoodides rikkunud Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni Artiklikt 7.
Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni Artiklikel 7 kohaselt ei tohi kedagi tunnistada süüdi kuriteos - teos või tegevusetuses, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel ei olnud kuritegu, teatas vandeadvokaat Andres Suik.
Euroopa Inimõiguste kohus tuvastas, et Jaak Liiviku süüdimõistmisel kasutati sedavõrd ebamääraseid ja ebaselgeid õiguslikke konstruktsioone (s.h. viitamine nn. "üldisele õigustundele"), mis ei ole kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega ning et Jaak Liivik on Eesti kohtute poolt seoses Eesti Raudtee erastamise episoodidega valesti süüdi mõistetud.
Muuhulgas viitas Eurooopa Inimõiguste Kohus ka asjaolule, et Eesti prokuratuur oli varasemalt korduvalt kinnitanud Jaak Liiviku tegevuse seaduslikkust seoses Eesti Raudtee erastamisega, kuid prokuratuur muutis mõne päevaga radikaalselt oma varasemat positsiooni, mis ei ole samuti kooskõlas õigusliku selguse ja ettenähtavuse printsiibiga.
Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis Eesti Vabariigilt välja 5000 eurot Jaak Liivikule tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks ja 9000 eurot kohtukulude katteks.
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend Jaak Liiviku asjas on aluseks ka kohtuasja ümbervaatamisele Eesti Vabariigis.
Neli aastat tagasi mõistis riigikohus Liiviku süüdi ametiseisundi kuritarvitamises seoses Eesti Raudtee erastamisega ning karistas teda 1,4 miljoni kroonise rahatrahvi ja pooleaastase reaalse vangistusega.
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!