Ta lisas, et reidi esmane analüüs näitab, et erinevalt enamikust maksumaksjatest on taksoveoteenuse osutajate maksukäitumine jätkuvalt problemaatiline - puudusi avastati nii arvepidamise korraldamise, saadud tulu või töötasu ning käibe õiges suuruses deklareerimise osas.
“Näiteks üle poolte juhtudel töötavad taksojuhid töölepinguga taksofirmas, kuid maksavad firmale vaid logo- või kuumaksu ja kogu ülejäänud kassa jääb taksojuhile, tööandja poolt töötasu maksmist, maksude arvestust ja deklareerimist ei toimu. Maksuhaldur on seisukohal, et selline käitumine pole õige, kuna tööandja võimaldab nii töötajale äriühingu nimel tehtud teenuse eest saadud vahendite kõrvaldamise,” selgitas Veermäe.
Eelmine, märtsis toimunud reid näitas samuti, et rohkem kui pooltel kontrollitud taksojuhtidest oli probleeme korrektse arvestuse pidamisega. Põhilised probleemid olid tulude varjamine, fiktiivsed kuluarved ja ettevõtlusega mitteseotud kulude näitamine.
Samas tuvastati isikuid, kes ei ole deklareerinud mitte mingit tulu mitmel järjestikusel aastal või isikuid, kes tegutsevad FIEna, aga maksuhalduri andmetel on FIE tegevus peatatud või lõpetatud.
Reidide käigus kogutud infost ja materjalidest nähtub, et taksojuhid ei ole endale selgeks teinud, kellele langeb maksukohustus. Maksuhaldur selgitab, et taksoveoluba saab taotleda juriidiline isik või FIE. Sõidukikaart kinnitab, et selle sõidukiga on lubatud osutada taksoteenust. Taksoteenusest tulenev teenistus on taksoveo omaniku tulu, millelt tuleb arvestada, kinni pidada ja tasuda maksud.
Maksuhaldur palub kõigil taksoteenust osutavatel isikutel võimalike eksimuste välistamiseks üle kontrollida oma raamatupidamise ja maksudega seonduvad andmed ning teha vajadusel vastavad parandused.