Autor: Ekaterina Taklaja • 10. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Oleg Ossinovski intervjuu lehele dv.ee.

Kuidas saavad kriisiga hakkama Skinest Rail ASi tütarettevõtted Daugavpilsi veduriremonditehas ja Skinest Latvija?

2008. aastal saime fantastilised tulemused mõlemas ettevõttes. Sellest hetkest, kui 2004. aastal ostsime ära Daugavpilsi veduriremonditehase, olid eelmise aasta tulemused kõige paremad. Kuigi sellel aastal olukord muutus järsult, tellimusi praktiliselt ei olnud ja 1300 tehase töötajast koondati 500.

Teises kvartalis hakkasid tellimused vaikselt tulema Venemaalt, Eestist ja Leedust. Me võitsime kõikvõimalikud Läti raudtee konkursid remontimaks sõlme ja agregaate, võitsime mahuka Türkmenistani raudtee vedurite kapitaalremondi konkursi. Seetõttu ellujäämisküsimust ei teki, küsimus seisneb pigem selles, kas saame sellel aastal kasumit või ei saa.

Miks teises kvartalis olukord paranes?

Esimeses kvartalis valdas kõiki paanika. Ma ei ütle, et teises kvartalis tehti hüppe tellimuste osas, pigem oli tunda elavnemist. Olukorda parandas see, et me töötasime klientidega- kui varem valisime suuremad kliendid, siis esimeses kvartalis tegelesime juba ise klientide otsimisega.

Milline riik annab teile kõige suurema käibe?

Tavaliselt oli see Venemaa, ainuüksi sellepärast, et see on suur. Praegu on raske öelda: me remondime kogu Eesti liikuvat koosseisu, väga suurt osa Lätis, kogu Leedu koosseisu ja ka Valgevene. Eesti jaoks me remondime viis vedurit aastas, kuna kokku on neid 25. Kui me protsentuaalselt teeksime sama palju tööd Venemaa jaoks, siis meie tehas ei sulguks kunagi.

Kas Teie edu on tingitud sellest, et transiit läks Eestist ära Lätisse?

Nii see just ongi, me teenime enamjaolt Lätis ja Leedus. Eestis pole praegu midagi teha, siin on turg täitsa kokku kuivanud. Kuigi Läti majanduses on kõik halvasti, meie segmendis on kõik fantastiliselt hästi. Firma lööb rekordeid.

Kas hästi on ka sellepärast, et Eestis on halvasti?

Loomulikult. Selleks, et kuskil tuleks juurde, on vaja, et kuskil läheks midagi ära. Maailmas jagatakse vaid seda, mis on olemas.

Missugused on Teie prognoosid Eesti transiidi taastumise osas?

See on ju poliitika igasuguse majanduseta. On vaja hüüet Kremlist, et nüüd me armastame Eestit sama palju kui Lätitki. Muide, Lätit hakkasid venelased armastama just sellepärast, et näidata Eestile, kui hea on nendel, kes on Venemaaga sõbrad. Kardan, et kui Eestis tuleks isegi uus valitsus ja nad ütleksid, et sõduriga ümberkäimine oli vale, siis ei muudaks see midagi. On vaja mingit olulist hüpet suhetes.

Venemaal on majanduslikult ükskõik, mis riigi kaudu vedada, kas Eesti või Läti?

Venemaa ei vea, vedudega tegelevad Surgutneftegas jt kompaniid. Ja sellest, kas need kompaniid teenivad kümme dollarit rohkem või vähem ühelt tonnilt naftalt, on Moskval täiesti ükskõik.

Aga kas naftaärimeeste jaoks on Läti kaudu vedada kallim kui Eesti kaudu?

Muidugi, 100%. Esiteks juba sellepärast, et see on kaugemal ja sinna ebamugavam sõita. Teiseks kuna konkurent Eesti näol on kadunud, võtavad lätlased viimast ning rebivad kosmilised hinnad kõigelt. Sellepärast, kui Eesti hakkab jälle konkurentsivõimelisena käituma, kukuvad Läti teenuse hinnad kindlasti.