Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik e-arveid kohustuslikuks ei tee
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa leiab, et e-arvetele võiks üle minna küll käsukorras kuid siiski eelistab ta loomulikumat üleminekut.
„Tehniliselt on Eesti riik valmis e-arvetele üle minekuks, kuid selle toimumiseks on vaja mõttemaailma muutust,“ lisas ta.
Püüa sõnul on ministeeriumi üks eesmärk kujundada innovaatiliselt nn e-ärikeskkonda, luua selleks eeldused ja võimalused. „Äri ajamine peab olema tulus ja lihtne. Tahame, et raha liikumise kiirus suureneks,“ selgitas ta.
Avalikul sektoril on Püüa sõnul seoses e-arvetele üleminekuga kiirendada nende töötlemist vähemalt 5 korda. „Kõik sõltub sellest, kuidas majasiseselt arvete menetlusringid paika pannakase. Lihtne ei ole, sest tulemee paberpõhisest maailmast, mille loogika on arvutis ebamugav,“ selgitas ta. Siiski on riigi andmesidesüsteemil X-Teel olemas juba dokumendivahetus funktsioon, millega on liitunud kõik ministeeriumid ja suur hulk kohalikke omavalitsusi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Rahandusminister võiks välja öelda, et ei võta ühtegi paberarvet vastu, kuid on kõhklused eeskätt, kui riik paneb karmi kohustuse, et kõik sellega hakkama saavad,“ selgitas Püüa, kes lisas, et alati saadetakse kuskilt mingi paberarve ja 100% e-arvetele ei ole võimalik üle minna, näiteks tõi ta teistest riikidest saabuvad arved.
Arvete käsitleja Itella Information koostöös Swedbanki ja majandustarkvarafirmaga HansaWorld ning Telemaga on loonud ettevõtete e-arvete konsortsiumi, mille abiga saab ettevõtetevahelise arvelduse Eestis muuta täisdigitaalseks ja paberivabaks. Itella Informationi prognoosi järgi säästaksid Eesti riik ja ettevõtted täielikule e-arveldusele üle minnes kuni 1,3 miljardit krooni aastas.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.