Autor: Nadezhda Bersenjova • 28. aprill 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtjad: venelased tunnevad huvi Eesti transiidi vastu

Eesti ettevõttete juhid, kes osalesid konverentsil TransRussia, näevad, et Eesti-Vene suhted paranevad ja kasvab huvi transiidi vastu läbi Eesti.

Eesti Raudtee esimees Kaido Simmermann leiab, et TransRussia 2009 oli edukam Eesti kui eelmine. «Oli palju osalejaid ja külastajaid. Aktiivselt külastati ka meie stendi, mitte nagu eelmine kord, kus jalutati mööda. Arutasime erinevaid võimalusi transpordi kohta,“ lisas ta, selgitades et huvi Eestist kaupu läbi vedada on ja ka Eesti Raudtee suudaks vedada rohkem, kui praegi veetakse.

Simmermann tõi näiteks konverentsil esinenud Vene firma Rusagrotrans direktori, kellel on plaan müüa vilja Lõuna-Ameerikasse. Kui läbirääkimised õnnestuvad, hakkavad nad otsima kohta oma terminalile, vaadates teiste seas üle ka Tallinna sadama. „AS Tallinna Sadamal on  eelis võtta vastu suuri laevu, mis Venemaale minna ei saa ja meil on kaasaegse viljaterminal,“ lisas Simmermann.

Simmermanni sõnul peaks Eesti TransRussia koordineeritumalt osalema. «Läti oli esindatud ühtse delegatsioonina, mitte eraldi üksikute ettevõttena». Ka Soomel oli riiklik stand.

Tallinna Sadama esimees Ain Kaljurand kommenteeris: „Selleaastane TransRussia mess oli üle mitme aasta positiivseim, huvi meie vastu oli märgatav ning ka meie kliendid jäid messiga rahule.“

„Mess üldjuhul ei olegi koht, kust naastakse allakirjutatud lepingute või väga konkreetsete kokkulepetega, pigem on tegu ikkagi suhete ja kontaktide loomise/säilitamisega. Nii ka seekord. Konkreetsed tulemused on näha tulevikus, sest transiidiäris ei juhtu asjad tavaliselt kunagi nn üleöö.

Mõned kaubagrupid, mis meie sadamat vahepeal ei läbinud, on jälle tee meieni leidnud. Loomulikult ei räägi me veel mahtudest, mis olid meil aastat 3-4 tagasi kuid teatavat tõusu me statistikast näeme. Loodame, et see trend ka tulevikus säilib,“ lisas ta.

Konverentsikorraldajafirma BaltMarketConsult OÜ juht Tatjana Jerjomina sõnul oli tal Eesti pärast piinlik, Lätil ja Leedul olid oma rahvuslikud stendid ja näiteks Läti oli eelmise aastaga võrreldes suurendanud nii stendide pinda kui ka nende arvu, aga Eestist oli ainult kolm ettevõtet, kes olid paigutatud veel erinevatesse paviljonidesse.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077