Läti kukutas Eesti ekspordi

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Merike Riipineni andmetel on tänavu kahe esimese kuuga rahalises mahus Lätti ja Leetu müüdud vaid veerand eelmise aasta kahe esimese kuu sõiduautode mahust. Riipineni sõnul sai transpordivahendite ekspordi ja impordi langustrend alguse juba 2008. aasta II kvartalist, kui üleilmne majanduse jahtumine jõudis Eestisse ja meie lähinaabrite, eriti Lätini. Transpordivahendite ekspordis moodustavad suurima osa sõiduautod ja nende suurimaks ekspordituruks oli 2007. aastal Läti, kuhu läks enam kui pool sõiduautode ekspordist (rahalises arvestuses).

Majanduslangus Lätis mõjutas kõige kiiremini autode sissevedu Eestist, mistõttu 2008. aastal müüsid Eesti autofirmad sinna juba poole vähem autosid. Ka Leetu langes autode edasimüük 2008. aastal, kuid langus oli veel väike. Kolmandaks ekspordituruks sõiduautode osas tõusis 2008. aastal Venemaa, kuhu tõusis hüppeliselt Eesti firmade vahendusel sõiduautode müük. Venemaa  kehtestas aga 2009. aasta algusest uutele sõiduautodele kõrged imporditollid, mistõttu ka see äri lõppes.

Veelgi suurema löögi sai veebruari kuu väliskaubanduses transpordivahendite import, mis kahanes aastaga 74%. Riipineni väitel on sõiduautode impordi hüppelise languse taga kaks põhjust. Esiteks müügi oluline kahanemine siseturul. Majanduse tugev langus vähendas tarbijate kindlustunnet seoses laenude tagasimaksmise raskustega, töökohtade kaotamisega ja palkade alandamisega.

Esmaselt registreeriti uusi sõiduautosid  juba oluliselt vähem 2008. aasta II kvartalist alates. Kiirem kukkumine toimus alates augustist. 2009. aasta esimestel kuudel registreeriti esmaselt uusi sõiduautosid juba üle 60% vähem kui aasta tagasi.

Teiseks importi vähendanud põhjuseks oli ekspordinõudluse tugev langus.