1Partner: laopindade turul valitseb ülepakkumine

Kuigi erinevalt elamispindadest laopindasid spekulatiivsetel eesmärkidel väga palju ei ehitatud, valitseb ka kinnisvaraturu selles sektoris ülapakkumine, kommenteeris laopindade turu hetkeseisu 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

Ta selgitas, et kui elamispindu osteti osaliselt edasimüümiseks vaheltkasu teenimise eesmärgil, mitte omatarbeks, siis tootmis- ja laopindade turul sarnaseid turumoonutusi ei olnud. Samuti ei valminud langusfaasiks üheaegselt mitut suuremat rendiobjekti nagu see on juhtunud büroopindade osas.

"Kuigi toomis- ja laopindade turul oli pindade juurdekasv võrreldes teiste sektoritega tunduvalt tasakaalustatum, valitsevad ka selles sektoris laias laastus sama probleemid: pinda on rohkem kui vajatakse, vakantsus kasvab ning hinnatrend on langev," lisas ta.

Kui elamispindade sektoris langes nõudlus 2007. aasta algusest ning hinnatrend muutus  langevaks veidi hiljem, toimusid tootmis- ja laopindade turul sarnased muudatused hinnanguliselt aasta-poolteist hiljem.

"Põhjused selleks on loogilised, nimelt ehitati enamus hoonetest, kas omatarbeks või konkreetse rentniku huvisid silmas pidades. Tõsi, sageli ehitati nimetatud hooneid laienemisvaruga ning tühjana seisvad osad üüriti välja. Uute tootmis- ja laopindade üürimäärad olid tippajal vahemikus 80-100 kr/m²kuus sõltuvalt asukohast, pinna suurusest, kõrgusest ning muudest pakutavatest teenustest," rääkis Vahter.

"Tänaseks on paljude ettevõtete tootmismahud järsult langenud, samuti otsitakse muid kokkuhoiu võimalusi, mistõttu proovivad ka juba olemasolevad üürnikud pindu vähendada või üürihinda alla kaubelda," lisas ta.

"Seetõttu ongi uute tootmis- ja laopindade üürimäärad langenud tänaseks tasemele 50-60 kr/m²kuus. Enim on nõutud 500 -1 000 m² suurused pinnad koos olmekorpusega. Kuigi protsentuaalselt on hinnalangus tabanud enim kaasaegseid pindu, on nende vastu nõudlus siiski olemas. Võrreldes vanemate laopindadega on uued pinnad siiski efektiivsemad, sest lisaks üürile tuleb arvestada ka kütte- ja muude kommunaal- ja kõrvalkuludega. Mida madalam on üüritasu, seda suurem osakaal langeb kommunaal- ja kõrvalkuludele, mistõttu odavam üürihind ei pruugi lõppkokkuvõttes osutuda optimaalseimaks," rääkis mees.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.1769912
Brasiilia reaal BRL 4,22 -0.0189506
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0204583
Filipiinide peeso PHP 58,92 -0.2573218
Hiina jüaan CNY 7,62 -0.5077467
Hongkongi dollar HKD 8,90 0.0123591
Horvaatia kuna HRK 7,41 0.0296868
Iisraeli seekel ILS 4,10 0.0268234
India ruupia INR 80,70 -0.1768861
Indoneesia ruupia IDR 15917,09 -0.4310647
Islandi kroon ISK 135,62 0.095948
Jaapani jeen JPY 125,61 0.1435063
Kanada dollar CAD 1,49 -0.1936432
LAV rand ZAR 16,14 1.42139
Lõuna-Korea vonn KRW 1272,61 0.0275101
Malaysia ringgit MYR 4,61 -0.3825621
Mehhiko peeso MXN 21,74 0.1594206
Norra kroon NOK 9,73 0.2080201
Poola slott PLN 4,34 0.2956598
Rootsi kroon SEK 10,56 0.0303131
Rumeenia leu RON 4,75 0.2192012
Singapuri dollar SGD 1,53 -0.0912587
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.1958751
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0264294
Taani kroon DKK 7,46 -0.0040209
Tai baht THB 35,25 -0.1198636
Tšehhi kroon CZK 25,65 -0.0272809
Türgi liir TRY 6,02 0.5093605
Ukraina grivna UAH 30,67 -0.1939422
Ungari forint HUF 317,34 0.0126064
USA dollar USD 1,13 0.0088183
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 0.3279087
Valgevene rubla BYN 2,43 -0.0740375
Vene rubla RUB 74,52 0.0491381

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN otsib TARNEAHELA JUHTI

Stockmann AS

03. märts 2019