Autor: Mariliis Pinn • 27. märts 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Finnairi juht: et tugevad ellu jääksid, peavad nõrgemad hääbuma

Finnairi kontserni juht Jukka Hienonen arvab, et ellujäämiseks peavad tugevamad lennufirmad pigem lennuparki investeerima, mitte nõrgemaid konkurente üles ostma.

Maailma lennureisijate arv kukkus veebruaris 10,1% võrreldes 2008. aasta sama kuuga, teatas Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsioon (IATA) eile. Veebruaris langesid lennukiga veetava kauba mahud 22,1%, see on kolmas kuu järjest.

Hienonen  sõnul Finnair kohandab maailmaturgu järgides oma lennumahte. „Oleme 10% oma lennumahtusid kärpinud. Me saa lennata rohkem kui reisijad tahavad. Siiani oleme suutnud oma lennukeid täita ja võrreldes tavapärasega on täituvus isegi kasvanud, kuid selleks oleme sunnitud odavaid pileteid müüma sest näiteks Aasia pikamaalendudel on Finnair väike tegija vaid 3-4% turu mahust. Meie ei saa hinda dikteerida ja peame kaasa minema turul toimuvaga ja meie kasumimarginaal kukub,“ lisas ta. „Turuolukord on raske."

„Ma ei tea ühtegi turgu, mis oleks majanduslangusest puutumata. Kõik kärbivad, kuni nõudlus ja pakkumine jõuavad tasakaalupunkti. Kuid millal see juhtub? See võib võtta kuid nädala, kuu, aasta,“ lisas ta.

Hienonen ütles, et nad teatasid eile aasta alguse kahekohalisest käibe kukkumisest nõukogule, kuid ta ei soovinud täpsustada, kui suur kukkumine oli. „Ootame esimesel kvartalil suuri kaotusi. Reisijate arv ei olegi märkimisväärselt kukkunud, kuid kahjum tuleb suurest piletite hinna langusest,“ selgitas ta. Kui suur on suur kaotus on suur ta ei selgitanud.

IATA teatas eile, et tõenäoliselt on kaubavedu põhja saavutanud. „Võib-olla, kaubavedu on juba mitu kuud 20% langenud. See ei saa nii jätkuda. Samas merel on kaubaveomahud rohkem kukkunud. Seni on jaemüüjad ladusid tühjaks müünud ja nad ei ole uut kaupa ostnud. Mingi hetk peavad nad uut kaupa tellima. Kaubavedude langus on olnud väga järsk ja nii ei lähe see kindlast edasi,“ lisas ta. Finnair Hienoneni sõnul ei ole kannatanud selles vallas rohkem, kui tööstusharu üldiselt. „Me veame kaupa vaid lennukite kõhus ja meil ei ole ainult kauba lennukeid. Rohkem on kannatanud need firmad, kes tegelevad vaid kaubavedudega,“ lisas ta.

„Teie kristallkuul on täpselt sama täpne, kui minu oma,“ kommenteeris ta küsimus, millal Finnair taas kasumisse jõuab. „Mul ei ole sellist infot. Me oleme üldises majandustsüklis ja kui see langeb, ootab sama meid ja tõusu korral läheb ka meil paremini,“ lisas Hienonen.

Finnairil on raskete aegade üleelamiseks kulude kärpimise plaan, mille eesmärk on säästa 20 miljonit eurot (umbes 300 mln krooni). „Saadame 3500 inimest ajutiselt palgata 2 nädalasele kuni 3 kuulisele puhkusele. See puudutab kõiki töötajaid, mitte ainult piloote või tehnikuid, ka kontoritöölisi jne. Kui me 10% lennumahtusid kärbime on meil vaja ka 10% vähem töötajaid. Siiski ei taha me neid vallandada, sest usume, et olukord läheb paremaks ja me vajame neid taas,“ rääkis ettevõtte tegevjuht. Kokku töötab Finnairis 9000 inimest. Lisaks 3500 puhkusele saadetud peatakse lepingud ka 500 ajutiselt palgatud töötajaga.

„Seda küsitakse meilt tihti,“ kommenteeris ta, kas Finnair plaanib mõnda lennufirmat üle võtta. „Seni oleme kasvanud orgaaniliselt. Meil on orgaanilise kasvu strateegia, põhiline on hoida enda asjad korras ja kasvada investeerides,“ seletas ta. „Loomulikult hoiame silmad lahti ja kui midagi huvitavat pakutakse, kaalume oma võimalusi, kuid panustame pigem oma olemasolevale strateegiale.“

Siiski panustab Finnair pigem lennupargi uuendamisele, kui raskustes konkurentide üles ostmisele. „Just praegu tulin meie uut Airbus A330 vaatamast. See on esimene sel aastal viiest tulevast pikamaalennukist. Järgmine tuleb novembris,“ rääkis Hienonen.  Samal ajal teised lennufirmad pigem üritavad juba tellitud lennukite saabumist edasi lükata, et mahte vähendada. „Need on asenduslennukid, mis on tellitud juba kolm pool aastata tagasi. Lennukit ei saa osta nii, et lähed poodi ja siis antakse. Uus A330 võtab 20% vähem kütust, kui vana MD11, mis asendati. See annab meile kohe kulude kokkuhoiu ja eelise. Ma ei usu, et kütus jääb nii odavaks, kui see praegu on. Moodne lennupark tarbib vähem kütust, saastab vähem keskkond ja on majanduslikult efektiivsem,“ selgitas ta.

„Võtmetegur on likviidsus. Praegu on kõigil raske raha teenida. Meil on 400 miljonit eurot, firma on stabiilne ja suuri võlgu pole, seetõttu saame ka investeerida. Parem on raha panna uutesse lennukitesse, kui osta lennukompaniisid, mis ei maksa mitte midagi. Raskustes lennufirma korralik restruktureerimine on äärmiselt kulukas,“ selgitas ta, mis aitab lennufirmadel raskused üle elada. Tema sõnul on palju lennufirmasid saadaval ja Lufthansa sai näiteks Austrian Airi ostes 500 miljoni eurose kingituse, „Parem korralik lennupark ja toimiv strateegia,“ lisas ta, 

„Müügis on väga palju lennufirmasid ja olemas on väga vähe neid, kes osta võiksid. Lennundus peab korrastama, nõrgemad lähevad pankrotti või hääbuvad. Nii saavad vaid tugevad praegustes raskustes ellu jääda. See on lähimal kahel aastal kindlasti väga karm turg,“ lisas ta ja selgitas, et nõrgemate konkurentide üles ostmisel ei näe ta mõtet.

„Näeme Baltikumi ja muuhulgas Tallinna oma koduturuna. Meile on see, et teised loobuvad Tallinna lendamisest vaid hea otsus,“ kommenteeris Hienonen teiste lennufirmade otsusteid Tallinnasse mitte enam lennata. „Inimesed tahavad ikka liikuda ja meil on hea ühendus Helsingiga. Tallinna lend on üks lühemaid, nagu Turusse või Tamperesse lend. Meil on Helisingist hea võrk, lendame 40 sihtkohta ja paljud Eesti ärimehed kasutavad seda.“

Ka ei ole võimatu, et Finnair tihendab lende Tallinna vahel veelgi. „Me armastame lendamist. Kui reisijaid on, siis ei ole võimatu nõudluse korral kasvõi nädalaks või suveks rohkemate lendude korraldamine. Turg dikteerib,“ lisas ta.

Hienonen usub, et kui Eesti riik soovib siin turismi arendada, siis peab kindlasti panustama ka lennujaama arengusse. Seda ta ei usu, et näiteks Finnair võiks sellest omale teise keskuse teha. „Ka Tampere, Oulu ja Turu inimesed kurdavad, et nad tahavad otse lennata. Kuid nii väikesel lennufirmal nagu Finnair on raske kahte keskust efektiivselt üleval pidada. Seda on suutnud vaid kaks lennufirmat, kes on 10 korda suuremad – Lufthansa ja American Airlines, kui Frankfurdi ja Dallase keskused väikseks jäid. Meil ei ole seda mõtet teha,“ välistas ta Finnairi otselennud Tallinnast Euroopasse.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077