5. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suureraidi sõnul 1. aprillil sisulist postituru avamist ei toimu, sest seadus on tehtud selline, et avatud turule ei ilmuks ühtegi konkurenti, kirjutas Logistika kuukirjas Tanel Raig. „Ma ei usu üldse, et neid tulijad väga palju on, kes suudavad oma dokumentatsiooni vastavusse viia postiseadusega ja soovivad võtta riski teadmatuse ees, kui palju tuleb kompensatsiooni maksta,“ märkis Suurraid.

Ja kui pole konkurente, ei tasu ka loota, et tuleb soodsamate hindadega partiikirja teenus. Suurraid ei usu, et Eesti Post kaotab postituru avamisega 61 miljonit krooni. „Seega saavad nad järgmisel aastal öelda, et tulid 61 miljoniga plussi.“  

Suurraid arvestuste kohaselt tähendaks 61 miljoni krooni kaotamine umbes 20% kirjakande kaotamist, ehk 11 miljonit kirja läheb konkurendi kätesse. „See on reaalne, aga mitte selle postiseadusega,“ nendib ta siiski.

Esiteks on postiseaduses nõue, et postiteenust tuleb teostada vähemalt poolel Eesti territooriumil. Kirjakandevõrgu loomine nõuaks investeeringuid. Investeeringute planeerimine on tehtud aga väga keeruliseks. Postiturust osa saamiseks tuleb maksta kompensatsiooni. Lihtkirja puhul on see 0-3 krooni kirja kohta. Hüvitise otsustamine hakkab aga toimuma kvartalipõhiselt. Suurraidi teada on praegu valitsusel plaan kehtestada kompensatsiooniks 0 krooni, kuna ühtegi konkurenti turule eeldatavalt ei tule. See kehtib aga juuni lõpuni, aga mis saab alates juulist. „Niimoodi on võimatu teha pikemat äriplaani,“ leiab Suurraid.