Autor: Mariliis Pinn • 19. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Firma brutokasum langes 7% 649 miljonilt kroonilt 604 miljonini. Puhaskasum langes koguni 1267%, 3 miljoni kroonisest kasumist 31 miljoni kroonine kahjumi. Tegu on juba kolmanda kahjumis kvartaliga.

Firma müügitulu suurenes 11,2 miljoni krooni ehk  3,8% võrra eelmise majandusaasta esimese kvartaliga võrreldes. Müügitulu oli  3,031 mld krooni mullu samal ajal oli see  2,920 mld krooni.  

Ettevõte teatas börsile, et see on hea näitaja tänases  jahtuvas majanduskeskkonnas. Samas Tänu reisijate arvu kasvule suurenesreisijate veost tulenev müügitulu 12,6% ehk 16,8 miljonit eurot (262 miljonit krooni), mis kompenseeris ja ületas kaubaveotulude 9 miljoni euro (142 miljoni 

krooni) suuruse vähenemise. Ootuspäraselt avaldas reisijateveo positiivsele    arengule peamist mõju Baltic Princessi liiniletulek ning Galaxy ja Silja       Festivali ümberpaigutamised liinidel.                                          

Kontserni finantskulude, maksude ja kulumieelne kasum EBITDA tõusis 30,2 miljoni euroni (473 miljoni kroonini), mis vastab juhtkonna esimese kvartali ootustele. Hoolimata kõrgematest opereerimiskuludest suutis Tallink kasvatada EBITDA  kasumit 4.4% tänu ligi 27% langenud administratiivkuludele.                    

On oluline märkida, et lähiminevikus toimunud tugev hinnatõus avaldas jätkuvalt mõju kuludele opereerimiseks vajalike kaupade ja teenuste sisseostul ka 2008/2009 majandusaasta esimeses kvartalis. Kuigi käesolevaks ajaks on kütusehinnad oluliselt langenud olid esimese kvartali kütusehinnad veel suheliselt kõrged ja võrreldavad eelmise majandusaasta esimese kvartaliga. 

Kütusekulu vähenes 0,9 miljoni euro (15,3 miljoni krooni) võrra Saksa liinil toimunud ümberkorralduste ja liikluse vähendamise tõttu. 

Sarnaselt ei avaldu veel esimese kvartali tulemuses kiiresti langenud          intressimäärad. Kuna enamuse laenude intressiperioodid on 3-6 kuu pikkused, siis esimese kvartali intressid olid määratud peamiselt 5% lähedal olnud EURIBORI tasemetelt. Tulenevalt suurenenud laenudest ja kõrgetest  intressimääradest suurenes intressikulu 23%  17,5 miljoni euroni     (273,5 miljoni kroonini) võrreldes möödunud majandusaasta esimese kvartaliga.  

Globaalne makromajanduse jahenemine avaldab jätkuvalt negatiivset mõju  kaubaveoühikute arvule. Koos ümberkorraldustega vähenenud      

liiklusintensiivsusele Saksa liinil on oodata väiksemaid kaubaveotulusid ka    tulevastel perioodidel. Reisijateveo olukord on hetkel       jätkuvalt tugev.

Müügitulu suurenes enim 6,6 miljoni euro (104,1 miljoni krooni) võrra          

Eesti-Soome liinil. Suurim kasvumäär 45,7% oli Läti-Rootsi liini müügituludes. Reisijate arvu suurenemisest tulenevalt oli ärisegmentide lõikes suurim tõus   restoranide ja poodide müügis 12,5 miljoni euro (195 miljoni krooni) võrra.    Kontserni kaubaveotulud vähenesid 9 miljoni euro (142 miljoni krooni) võrra    peamiselt globaalse makromajanduse jahenemise tõttu.