Autor: Mariliis Pinn • 7. jaanuar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oja: nafta hinda kukutab krediidikriis

Aasta tagasi ei suutnud ilmselt mitte keegi maailmas ennustada, milliseks äsja otsa saanud aasta kujuneb, kirjutas analüütik Tõnis Oja Äripäevas. Seda vaatamata asjaolule, et esimesed mullid olid tolleks ajaks juba lõhkenud ja märke.

Kinnisvaramulli lõhkemisest ja selle põhjustanud krediidikriisist on palju räägitud, aga tähelepanu alt on välja jäänud toorainemulli lõhkemine. Tõsi, nafta hinna kukkumisest 2/3 võrra on räägitud, aga seda on võetud pigem kui krediidikriisiga kaasnevat ja peatselt mööduvat nähtust. Muidugi on nafta jt toorainete hinna kukkumises (v.a kuld) süüdi ka krediidikriis, aga hindadel olid juba enne kukkumist selged mulli tunnused. Nagu selgus, oli samasugune mull suures osas vaid ühele jalale (nafta- ja gaasitööstus) toetuv Venemaa majandus, aga ka teiste vaid toormele toetunud riikide majandused.

Paljude arvates (olen ka ise nende hulka kuulunud) pani neile aluse eelmise sajandi lõpu tehnoloogiamulli lõhkemisele ning 11. septembri terrorirünnakule järgnenud agressiivne intresside langetamine USA Föderaalreservi tollase juhi Alan Greenspani poolt. Madalad intressid panid aluse nii globaalsele kinnisvararallile kui ka toorainehindade kerkimisele taevastesse kõrgustesse.

Viimasel ajal tundub mulle üha enam, et finantsurgude selle sajandi kriisile pandi alus juba 1980. aastatel. Tollane majanduse liberaliseerimine viis finantsturgude globaliseerimisele. Ent praegusele kriisile vundamendi rajajaks võib pidada hoopis revolutsiooni arvutitööstuses, mis põhjustas revolutsiooni ka tuletisväärtpaberite turul. Võimsad arvutid võimaldavad imelihtsalt teha vajalikke arvutusi. See põhjustas uute ja keeruliste tuletisväärtpaberitel põhinevate finantstoodete ja peamiselt neisse investeerivate riskifondide plahvatusliku kasvu.

Hoiatuse selliste toodete ohtlikkuse kohta andis riskifondi Long-Term Capital Management (nn nobelistide fondi) kokkukukkumine kümme aastat tagasi. Föderaalreserv organiseeris siis fondi päästmise. Ilmselt oli see viga - kui fondil oleks lastud rahulikult põhja minna, oleks see kaasa toonud praegusega sarnaseid sündmusi, ent mitte nii laastaval kujul.

Legendaarne investor Warren Buffett on öelnud, et tuletisväärtpaberid on nagu finantsturgude massihävitusrelvad. Nüüdseks on tema ennustus täitunud ning finantsurgudel osalejad, aga mitte ainult nemad, olid osa saamas sajandi õudsaimast aastast finantsturgudel.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077