Oja: nafta hinda kukutab krediidikriis

Kinnisvaramulli lõhkemisest ja selle põhjustanud krediidikriisist on palju räägitud, aga tähelepanu alt on välja jäänud toorainemulli lõhkemine. Tõsi, nafta hinna kukkumisest 2/3 võrra on räägitud, aga seda on võetud pigem kui krediidikriisiga kaasnevat ja peatselt mööduvat nähtust. Muidugi on nafta jt toorainete hinna kukkumises (v.a kuld) süüdi ka krediidikriis, aga hindadel olid juba enne kukkumist selged mulli tunnused. Nagu selgus, oli samasugune mull suures osas vaid ühele jalale (nafta- ja gaasitööstus) toetuv Venemaa majandus, aga ka teiste vaid toormele toetunud riikide majandused.

Paljude arvates (olen ka ise nende hulka kuulunud) pani neile aluse eelmise sajandi lõpu tehnoloogiamulli lõhkemisele ning 11. septembri terrorirünnakule järgnenud agressiivne intresside langetamine USA Föderaalreservi tollase juhi Alan Greenspani poolt. Madalad intressid panid aluse nii globaalsele kinnisvararallile kui ka toorainehindade kerkimisele taevastesse kõrgustesse.

Viimasel ajal tundub mulle üha enam, et finantsurgude selle sajandi kriisile pandi alus juba 1980. aastatel. Tollane majanduse liberaliseerimine viis finantsturgude globaliseerimisele. Ent praegusele kriisile vundamendi rajajaks võib pidada hoopis revolutsiooni arvutitööstuses, mis põhjustas revolutsiooni ka tuletisväärtpaberite turul. Võimsad arvutid võimaldavad imelihtsalt teha vajalikke arvutusi. See põhjustas uute ja keeruliste tuletisväärtpaberitel põhinevate finantstoodete ja peamiselt neisse investeerivate riskifondide plahvatusliku kasvu.