Lisaks võib tee peal tulla mitmeid viivitusi. Näiteks peab toll Tartus, kus vormistatakse vajalikud protseduurid, rongi kauem kinni. Niisiis võib üks ots üsna lihtsalt kujuneda ka 16 tunniseks. Kohustusliku 6tunnise puhkeaja puhul on küsimus, kui palju keegi üldse see aeg puhkab. Eriti tapvad on tingimused suvel, mil vedurikabiinis valitseb 40 kraadine kuumus.
Ilmselt hakkavad vedurijuhtide tervises välja lööma ka Eestis valitsenud nn transiidibuumi tagajärjed. Vedurimeeste ametiühingu juht Heino Rüütel märgib mornilt: "Stress ja pinge on meeste tervist tõsiselt kahjustanud. Need on alles esimesed surmad." Seega on tõeline õnneseen see vedurimees, kes sooduspensionini jõuab. Rüütel lisab, et suurte naftavedude ajal tegid mehed aastas kuni 700 ületundi. Alla 200 ületunni ei teinud keegi. "Siis saadi ka korralikku palka, kuid peamiselt ületundide eest," ütleb Rüütel. "Praeguseks on sissetulekud seega katastroofiliselt langenud." Vedurijuhi abi 8000 netokrooni peab Rüütel tervisetapmise eest viletsaks tasuks.
Aastasse 2004 jäi Eesti Raudteel nn pikkade veoõlgade kasutuselevõtmine ehk praegune kahe 12 tunnise vahetuse ja nende vahel 6tunnise puhkuse süsteem. 2001. a erastati tänaseks riigile tagasi ostetud Eesti Raudtee mäletatavasti ameeriklastele. Nende ajal kaotati aga Tapa kui sõlmjaama tähtsus ära, kus varem rongibrigaade vahetati. Kindlasti lisas see firmale kokkuhoidu, kuid vedurijuhtidele ka koormust. Lisaks uurib Eesti Raudtee võimalusi kaotada ära ka vedurijuhtide abide ametid.
Praegu peab Rüüteli juhitav vedurimeeste ametiühing Eesti Raudtee ja tema konkurendi E.R.S.iga lahingut, et ka 6 tunnine kohustuslik puhkus piirijaamas kuuluks vedurijuhtidel tasustamisele. Läbirääkimised ses küsimuses on juba aastaid tupikus.
Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase märkis, et raudteetöötajate tervisekontrolli sagedus sõltub isiku vanusest. Kontrollis tuleb käia 1 - 5 aasta tagant, kui tervishoiuarst ei määra seda sagedamini. Samuti kontrollitakse enne sõitu pisteliselt vedurijuhtide tervist. Kui vedurijuht või abi on olnud haiguselehel kauem kui üks kuu, läbib ta tööle naastes uuesti terviskontrolli. Vedurijuhtide tervisetõendi koopiad saadab Eesti Raudtee tehnilise järelevalve ametile.
"Siinkohal ei soovi me kommenteerida, kui kvaliteetselt töötavad tervisekontrollijad," nentis Glase. "Või kui palju varjavad kontrolli minejad oma tegelikke tervisehädasid. Spekulatsioonidel pole mõtet."
Glase lisas, et jutt reeglipärastest ülipikkadest tööpäevadest on ülepaisutatud: "Vaid kolmandik kaubaveoga sõitudest on säärased, kus vedurimeeskond vajab pöördepunktis puhkeaega. Ja kui seda ka ette tuleb, siis ületöötanud juhtide rakendamine on välistatud. Vedurijuhid on oma töö iseloomuga tuttavad ja nõus selliselt töötama. Kindlasti ei lähetata sõitu üleväsinud inimesi." Glase väitel peab Eesti raudetee töö- ja puhkeaja omavahelise suhte nõuetest rangelt kinni.
Vedurijuhtide tervise kontrollimisega tegeleb mitu firmat, sealhulgas OÜ Baltic Euromedical. Seal töötav doktor Tatjana Jaanik ütles DDle, et peab väga tõenäoliseks, et praegu hakkab vedurijuhtide tervises ilmnema transiidibuumist tekkinud ülekoormus. "Nende tervist mõjutavad loomulikult ka vanus, ületunnid ja stress, et võidakse koondada," märkis Jaanik. Tema kinnitusel juhtub siiski suhteliselt harva, et arstid tervisetõndit vedurijuhile välja ei kirjuta. Pigem püütakse inimene suunata haiguslehele, kui haigus on ravitav, sest töö kaotus pole kerge kellegi jaoks. Samas on dr Jaaniku kinnitusel siiski vale arvata, et tervisekomisjon on vaid formaalsus. "Niisama me ühelegi tõendile alla ei kirjuta," rõhutas Jaanik.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.