Vene loodepiirkonna tollivalitsuse
dokument, mida ametlikult pole väidetavalt olemaski, loetleb üles 29 Eesti
transpordifirmat, keda piiriületusel nöökida.
Postimehe käsutuses olevas mustas nimekirjas märgitud ettevõtetele saab piiril asuvas tollipunktis osaks erikohtlemine, lõpp-punkti võivad veokid aga liikuda vaid kiirreageerimisüksuse erikonvoi saatel.
Firmasid ei aita isegi rahvusvahelisi autovedusid lihtsustavasse TIR-süsteemi kuulumine, mis annab Venemaale kuni 50 000-dollarilise garantii võimalike tollirežiimi rikkumiste vastu.
Konvoi saadab veokid lõpp-punktiks oleva tollijaamani, vedajate sõnul kallines Jaanilinnast Peterburisse konvoeerimise hind mõne päeva eest 4000 rublalt 8000 rublale (3584 kroonini), Moskvasse konvoeerimise eest küsitavat 600–800 eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nimekirjas figureerinud OÜ Tarmo Trans juhi Aivar Põllu hinnangul on tegemist lihtsalt Eesti firmade nöökimisega: "Me veame kaupu TIR-konventsiooni järgi ja konvoi kasutamiseks pole mingisugust põhjust. Sellest hoolimata selgus reedel, et ehkki kõik oli korras ja õige, ei lastud meie autot tollist läbi ja tuli võtta konvoi."
Seotud lood
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.