Kaatritest on saanud Eesti keskklassi rõõm

Ärimees Viktor Siilatsile kuuluv Balti Merekaatrite AS müüb aastas umbes kuuskümmend paati ja merekaatrit, kirjutas Saldo. Kuigi levinud arusaama kohaselt kuuluvad kaatriomanike hulka üldjuhul need, kelle nimed figureerivad jõukamate äritegelaste ning dividendimiljonäride pingeridades, lükkab Balti Merekaatrite tegevjuht Tõnu Kirs selle müüdi ümber.

Jah, loomulikult on ka tuntud ettevõtjate seas neid, kes omavad mitmeid miljoneid kroone maksvaid luksuskaatreid – võtame kasvõi Tõnis Paltsi, kelle kaatriga mõni aasta tagasi linnavalitsuse liikmeid sõidutati –, kuid taolised näited pole enam reegliks. Pigem tõdeb Kirs, et tänu kiirele majandus- ja palgakasvule saab endale korraliku veesõiduki lubada ka üha enam keskklassi tarbijaid. Tõsi – taolistel juhtudel tuleb rääkida ka veidi madalama hinnaklassiga alustest, mis maksavad mõnisada tuhat krooni. Kuid asi seegi.

Kirsi sõnul on kaatrite müügiturg Eestis viimastel aastatel enam-vähem stabiilne olnud. Näiteks Balti Merekaatrid on müünud paaril viimasel aastal keskeltläbi 50–60 paati ning kaatrit. Kirs lükkab ümber arusaama, et kaatrite müük ja kõik selle valdkonnaga seonduv toimub peamiselt suvel. Tegelikkuses käib just talveperioodil vilgas tegevus.

“Suvel toimub peamiselt n-ö tulekahjude kustutamine,” ütleb Kirs. Ehk et siis püütakse rahuldada nende klientide ostusoove, kes tõepoolest väga kiiresti endale mõne veesõiduki soetada soovivad. Tegelikult aga algab paadiaasta septembris, mil paadi- ja kaatrifirmad vahetavad oma mudelid järgmise aasta omade vastu. Täpselt samal ajal algab ka paatide müügiäris uus aasta ehk müügifirmad hakkavad täitma klientide tellimusi järgmiseks aastaks. “Nii et põhiline paadimüük toimub sügisel, kevadel ja talvel. Suvel toimub pigem hädamüük: müüakse seda, mida laos on.”

Paadi- ja kaatriäris on tellimuste tsükkel üpris pikk – ooteaeg on tavaliselt umbes pool aastat. Kui täna pöörduda ostusooviga kaatrimüüja poole, saab tänavu vette lasta vaid neid mudeleid, mida on kohapeal pakkuda.