• 16.05.07, 18:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maanteeamet: Narva silla koormuse piiramiseks pole põhjendust

Maanteeameti teatel ei ole Narva silla koormuse piiramiseks tehnilist põhjendust.
Täna teavitas Vene Föderatsiooni Transpordiministeeriumi Riiklik Teedeamet (Rosavtodor) Eesti Maanteeametit tegeliku massi piirangu seadmisest Narva silda Venemaa poolelt ületavatele sõidukitele. Narva sillale lubatakse tänasest sealt poolt sõidukid, mille tegelik mass ei ületa 13 tonni. Piirangu seadmist on põhjendatud 8. mail 2007 Venemaa spetsialistide poolt silla ülevaatusel avastatud defektide ja tehtud kandevõime arvutustega.
Eestit ja Venemaad ühendav 162 meetri pikkune Sõpruse sild valmis 45 aastat tagasi, s.o. 1962. aastal. Viimati teostati silla kapitaalremont 1995. aastal. Kümme aastat hiljem, 2005. aastal tellis maanteeamet Leedu Riiklikult Transpordi ja Teede Instituudilt silla seisukorra uuringud.
Muuhulgas mõõdeti silla kandevõimet proovikoormamise teel. Uuring näitas, et kuni 2008. aastaks kavandatud remondini võib sillal lubada sõita või seista ühel kuni 41 tonni kaaluval sõidukil või autorongil. Vastavalt saadud soovitustele korraldati liiklust sillal kuni eilse päevani.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maanteeamet on seisukohal, et poole silla visuaalse vaatluse teel ei ole võimalik kindlaks teha silla tegelikku seisukorda ega koguda vajalikku alusmaterjali kandevõime arvutusteks, mis võiks olla aluseks koormuspiirangu kehtestamisel. Narva sild, mis ühendab kahte riiki, kuulub Narva linnale ja on Eesti Vabariigi omanduses. Seega on Eesti pool vastutav silla seisukorra ja liiklusohutuse eest. Ohutuse tagamiseks liikluspiirangute kehtestamine piiril peaks maanteeameti hinnangul tuginema vaid mõlema poole ekspertide põhjendatud ettepanekutel ja avalikkuse eelneval informeerimisel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.11.25, 15:43
Millist ladu finantsjuht eelarvesse tahab?
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele