Tallinna Vanasadama kunagise direktori Vladimir Volohhonski sõnul oli vahistatute sulgemine tema ehitatud D-terminali hoonetesse šokeeriv.
Praegu juhib Volohhonski väetisetransiidiga tegelevat ASi DBT, mille tellimusel valmisid 2001. aasta betoonehitise tiitliga pärjatud kuppelterminalid Muuga sadamas.
Järgneb intervjuu Vladimir Volohhonskiga.
Kuidas suhtute pronkssõduri kriisi?
Praeguses olukorras peaks poliitikud end süüdi tundma, aga nad on teist masti inimesed. Süüdistavad üksteist ja õigustavad end. Ma ei taha sellega öelda, et oleksin ise Andrus Ansipi asemel vabandanud. Otsustamiseks peaks olema Ansipi koha peal, aga seal ma olla ei tahaks.
Inimesena on mul väga kahju, et nii juhtus (kommenteerides 27. ja 28. aprilli sündmusi – toim.). Kõigiga on nüüd väga raske rääkida. Millega ma veel rahul pole, on see, et Eesti kodanikud ja elanikud jäid rahutuste ajal ilma politsei kaitsest.
Arvan, et normaalseid inimesi, olenemata rahvusest, praegune olukord ei rahulda. Venelastel on vanasõna, mis ütleb, et seitse korda mõõda, üks kord lõika. Eestlastel on samasugune vanasõna, kuid nagu sageli juhtub, läks nüüd kõik täpselt vastupidi. Asi on kiiresti ära tehtud ja alles pärast analüüsitakse selle mõju.
Kas olete mõelnud lihtsamaks äri ajamiseks kolida kuhugi mujale, näiteks Lätti?
Kui siin pole transiiti palju aastaid vaja, siis miks mitte, võin kolida ka Lätti. Kui siin transiidiga enam tegeleda ei saa, peab otsima muid väljundeid või ärist üldse ära minema. Pole välistatud, et meil tuleb varsti ka töötajaid koondada.
Meile garanteeris riiklik sadam investeeringute kaitse, aga nende kaitstus ei olene ainult sadamast. Eesti poliitika on väga heitlik ja pronkssõdur ei puutu siin tegelikult üldse asjasse. Kordan: on sõdur või ei ole, peame transiidile pakkuma naabritest paremaid tingimusi. Täna on vaja selle eest võidelda, et veosed Tallinna tuleks.
Kui lihtsalt oodata kirgede jahtumist, kas see võiks olla lahendus?
Ma ei tea praegu, et kõrgemal tasemel tegeldaks lahenduse väljamõtlemisega. Kui aga lihtsalt oodata, võib lahendus jääda hiljaks. Meie kliendid leiavad, et Eesti probleemid pole nende probleemid. Ja kui keegi on juba kuu või kaks oma kaupa naaberriikide kaudu saatnud, ei tule ta tagasi muidu, kui alandame tuntavalt oma teenuse hinda. Arvestades niigi suhteliselt madalat kasumit ja transiidituru kindlusetust, võib see osutuda meile võimatuks ning üleüldse küsitavaks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.09.26, 09:18
Tõstuk pole ammu enam lihtsalt masin: 30 aastaga on muutunud kogu lao loogika
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele