4. mai 2007
Jaga lugu:

D-terminali ehitaja: olen toimunust šokeeritud

Tallinna Vanasadama kunagise direktori Vladimir Volohhonski sõnul oli vahistatute sulgemine tema ehitatud D-terminali hoonetesse šokeeriv.

Praegu juhib Volohhonski väetisetransiidiga tegelevat ASi DBT, mille tellimusel valmisid 2001. aasta betoonehitise tiitliga pärjatud kuppelterminalid Muuga sadamas.

Järgneb intervjuu Vladimir Volohhonskiga.

Kuidas suhtute pronkssõduri kriisi?

Ma ei mõista, mis toimub. Kui te küsite, kuidas suhtun praegusesse olukorda, siis ma ütlen, et halvasti. Poliitikas ei tohiks vastu võtta emotsionaalseid otsuseid. Olen sadamas töötanud 35 aastat. Olin reisisadamate arengukontseptsiooni autor. Minu alluvuses töötati välja ja avati reisiliinid, mida teenindavad Viking Line, Tallink, Ekeröline, Silja Line, aga ka kiirlaevad. Minu ajal ehitati nii A-, B-, C- kui D-terminal. Tollal tuli palju vaielda, kuhu on neid parem ehitada ja kuidas kõige parem kasutada. Nüüd aga hoiti D-terminali juures asuvas tollilaos kinni vahistatuid. See šokeerib mind. Me ei ehitanud seda hoonet selle jaoks.

Kuidas mõjub Eestis toimunu transiidiäri?

Transiidile mõjub juhtunu halvasti. Naabersadamad Soomes, Venemaal, Leedus ja Lätis töötavad alakoormusega, milleks on 65-70%, ja nad võivad päevapealt vastu võtta osa kaubast, mis praegu Eestit läbib. Jutt sellest, et naaberriikide sadamatesse minek pole tariifide vaatenurgast kasulik, on ebaprofessionaalne. Mida suurem on kaubaveo maht, seda madalamad on tariifid ja vastupidi. See tähendab, et saades lisamahtusid võivad meie naabrid enda jaoks valutult tariife alandada, võites samas kogusummas. Veel enam, praeguses kriisiolukorras nõustuvad kauba omanikud ka kõrgemate tariifidega, et vaid oma kaubavoogu säilitada.

Ka Eestis pole sadamatel praegu täit koormust, see on 70% ringis. Kui aga transiit väheneb või katkeb, vähenevad veomahud ning raudteetariifid tõusevad. Seetõttu on väga lihtne ilma jääda 30% transiidist.

Mind häirib, et transiidile on antud rahvuslik värving. Transiit on äri, kaup läheb lihtsalt Eestist läbi ja me võtame selle pealt raha. Transiit ei saa olla Vene ega Venemaa oma. See pole rahvuslik kategooria. Näiteks konteinerid, mis tulevad Euroopasse Jaapanist ja läbivad seejuures nii Venemaad kui Euroopa riike. Kelle oma on see transiit?

Transiidis ei tohi eksperimenteerida. Me ei saa kelleltki nõuda, et kaupa just Eesti kaudu Euroopasse või Venemaale saadetaks. Seda tehakse vaid siis, kui kaubavedu on stabiilne ning saatjale rahaliselt kasulik Kui see transiit pole meile vajalik, siis seda enam pole ta vajalik meie transiidipartneritele ja läheb rahulikult Lätti, Leetu või Soome.

Mida oleksite poliitikute asemel teinud?

Esiteks, ma ei tahaks olla poliitikute kohal. Aga arvestades kujunevat olukorda, pidin juba enne kriisi puhkemist suhtlema paljude valitsuse liikmete ja poliitikutega. Millistest eesmärkidest poliitikud ka ei juhindunud, on selge, et kui asi langeb olmetasandile, kui keegi kedagi peksab, siis omandab kogu olukord hoopis teise varjundi. Hakatakse juba uurima, kes keda lõi.

Praeguses olukorras peaks poliitikud end süüdi tundma, aga nad on teist masti inimesed. Süüdistavad üksteist ja õigustavad end. Ma ei taha sellega öelda, et oleksin ise Andrus Ansipi asemel vabandanud. Otsustamiseks peaks olema Ansipi koha peal, aga seal ma olla ei tahaks.

Inimesena on mul väga kahju, et nii juhtus (kommenteerides 27. ja 28. aprilli sündmusi – toim.). Kõigiga on nüüd väga raske rääkida. Millega ma veel rahul pole, on see, et Eesti kodanikud ja elanikud jäid rahutuste ajal ilma politsei kaitsest.

Arvan, et normaalseid inimesi, olenemata rahvusest, praegune olukord ei rahulda. Venelastel on vanasõna, mis ütleb, et seitse korda mõõda, üks kord lõika. Eestlastel on samasugune vanasõna, kuid nagu sageli juhtub, läks nüüd kõik täpselt vastupidi. Asi on kiiresti ära tehtud ja alles pärast analüüsitakse selle mõju.

Kas olete mõelnud lihtsamaks äri ajamiseks kolida kuhugi mujale, näiteks Lätti?

Kui siin pole transiiti palju aastaid vaja, siis miks mitte, võin kolida ka Lätti. Kui siin transiidiga enam tegeleda ei saa, peab otsima muid väljundeid või ärist üldse ära minema. Pole välistatud, et meil tuleb varsti ka töötajaid koondada.

Meile garanteeris riiklik sadam investeeringute kaitse, aga nende kaitstus ei olene ainult sadamast. Eesti poliitika on väga heitlik ja pronkssõdur ei puutu siin tegelikult üldse asjasse. Kordan: on sõdur või ei ole, peame transiidile pakkuma naabritest paremaid tingimusi. Täna on vaja selle eest võidelda, et veosed Tallinna tuleks.

Kui lihtsalt oodata kirgede jahtumist, kas see võiks olla lahendus?

Ma ei tea praegu, et kõrgemal tasemel tegeldaks lahenduse väljamõtlemisega. Kui aga lihtsalt oodata, võib lahendus jääda hiljaks. Meie kliendid leiavad, et Eesti probleemid pole nende probleemid. Ja kui keegi on juba kuu või kaks oma kaupa naaberriikide kaudu saatnud, ei tule ta tagasi muidu, kui alandame tuntavalt oma teenuse hinda. Arvestades niigi suhteliselt madalat kasumit ja transiidituru kindlusetust, võib see osutuda meile võimatuks ning üleüldse küsitavaks.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee