Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Savisaar jättis Tallinki laevandustoetuseta
Eesti riik maksab kaubalaevade omanikele 60
miljonit krooni sotsiaalmaksutoetust, reisilaevafirmad, nende hulgas ka Tallink,
peavad aga toetuseta hakkama saama.
60 miljoni kroonine toetus jaguneb 18 Eesti registris oleva kaubalaeva omanike vahel, kirjutas Postimees. Riik tagastab ettevõtjaile sotsiaalmaksu, mis ületab kahe alampalga suuruse palga sotsiaalmaksu, ehk toetust hakkavad reederid saama meeste eest, kelle palk on tuleval aastal suurem kui 7200 krooni kuus.
Majandusministri nõunik Heido Vitsur lausus, et toetuste abil tahab ministeerium hoida meie lipu all viimaseid kaubalaevu, mida pole veel registreeritud odavlipumaadesse.
"Eesti pole enam mereriik, sest kaubalaevastikku kui sellist meil pole," lausus Vitsur. "Hea, kui meie lipu all olevad laevad alles jääks ja paar tükki juurde saaks, ja selleks on see raha täiesti piisav."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reisilaevafirmad, nende hulgas ka Tallink, aga toetust ei saa, sest majandusminister Edgar Savisaare väitel 60 miljonist kroonist, millest pool makstakse sel ja pool tuleval aastal, reisilaevafirmadele lihtsalt ei jätku.
Samas hakkas Tallink pärast Silja Line'i ostu sel suvel saama toetust Rootsilt ja Soomelt, sest Silja laevad seilavad endiselt koduriikide lippude all. 2005. aastal sai Silja Line Soomelt ja Rootsilt maksusoodustusi kokku 39 miljoni euro ehk enam kui 610 miljoni krooni eest.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.