Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Edelaraudtee: ületasime investeerimiskohustust 100 miljoniga
Rahandusministeerium aktsepteeris
Edelaraudtee lõpparuande investeerimiskohustuse täitmise kohta ning leidis, et
äriplaanist on kinni peetud ja lõpetas 2000. aastal sõlmitud erastamislepingu,
teatas Edelaraudtee.
Aruande kohaselt ületas Edelaraudtee enam kui 100 miljoni krooniga erastamislepingu järgset investeerimiskohustust, investeerides viie aastaga 370 miljonit krooni. 2000. aastal sõlmitud erastamislepingu investeerimiskohustus oli 268 miljonit krooni.
Edelaraudtee juhatuse liikme Kalvi Pukka hinnagul on erastamisjärgne peamine saavutus see, et tänaseks on praktiliselt taastatud vedude maht erastamiseelsel tasemel, vaatamata olulistele kärbetele reisirongiliikluses 2001. aasta algul.
”Dotatsioonid reisija kohta on pidevalt vähenenud ja ees ootab veeremi väljavahetamine ning pikajalise reisijateveolepingu sõlmimine. Töö selles suunas käib,” sõnas Pukka.
Tänu tehtud investeeringutele on liikluskiirus Edelaraudteele kuuluval osal raudteest kasvanud keskmiselt 14 protsenti. Selle saavutamiseks vahetas Edelaraudtee välja 280 000 liiprit 375 000-st, rääkis Pukka.
Samuti on invsteeringud aidanud saavutada reiside paremat graafikuspüsimist. Kui aastatel 1999-2000 hilinesid reisirongid Edelaraudtee infrastruktuuril ühtekokku 1200 korral, siis aastatel 2004-2005 oli hilinemiste koguarv kõigest 193, tõi Pukka näiteks.
Pukka sõnul tuleks enam investeerida infrastruktuurirajatistesse nagu näiteks platvormidesse ning tõsta võimaldatavaid sõidukiirusi. „Selleks, et võimaldada ilma peatusteta reisirongile sõiduaega Tallinnast Pärnusse 1,5 tundi, oleks vaja iga kilomeetri kohta raudteel teha veel umbes 4 miljoni krooni suurune investeering,” ütles Pukka.
Tema sõnul tõestas Tallinn-Tartu kiirrong, et kiirem ja mugavam ühendus on reisijate esmane eelistus. Kui seda võimaldatakse, ollakse nõus ka isiklik auto koju jätma ning rongiga sõitma, näitab Edelaraudtee kogemus. Inimesed ei ole tegelikult rongiliiklust unustanud. Seetõttu õigustab erastamislepingu kohustustega võrreldes suuremate investeeringute tegemine ennast igati, lisas Pukka.
Tartu-Tallinn kiirrong alustas 85 000 reisijaga aastas, selle aasta lõpuks plaanib Edelaraudtee Tartu-Tallinn kiirongiliinil 150 000 reisijani jõudmist.
Kui veel 2000. aastal võis kõikjal raudtee ääres näha viltuvajunud telegraafiposte, siis tänaseks on asendatud kõik vanad õhuliinid ning nende asemel on kasutusele võetud töökindel raadiolinkidel baseeruv sidesüsteem, rääkis Pukka. Sidesüsteemi väljavahetamine maksis 30 miljonit krooni.
Edelaraudtee erastamisleping sõlmiti 2000.aastal, kogu investeerimiskohustus oli 268 miljonit krooni.
Rahandusministeerium aktsepteeris GB Raiways Eesti AS ja Edelaraudtee ASi lõpparuannet investeerimiskohustuse täitmise kohta ning leidis, et GB railways Eesti AS ja Edelaraudtee AS on kinni pidanud Eesti Erastamisagentuuri ja GB Railways Eesti AS vahel 29.11.2000. aastal sõlmitud Edelaraudtee AS erastamise ostu-müügilepingus toodud äriplaanist.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
5
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
Viimased uudised
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Konverentsid
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele