- ST
Odav seade võib logistikas osutuda hoopis kõige kallimaks valikuks
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Mobiilsete terminalide, skannerite, printerite ja märgistussüsteemide puhul võib kahe pakkumise hinnavahe olla piisavalt suur, et ostuotsus tunduks enesestmõistetav. Seadmete tegelik hind ilmneb aga alles reaalse kasutamise käigus.
“Ostuhind on konkreetne number, mida on erinevate pakkumiste vahel lihtne võrrelda. Paljud tehnoloogia kasutamisega seotud kulud tekivad aga hiljem ja erinevates kohtades, mistõttu neid on märksa raskem ühe tervikuna näha,“ ütleb StrongPointi Eesti ja Läti juht Uģis Začs.
Tema sõnul tasub logistikas tehnoloogiat valides vaadata seadme või lahenduse kogu kasutusiga. Lisaks ostuhinnale tuleb arvestada kasutuselevõtu, seadistamise ja süsteemidega ühendamise, halduse, remondi, tarvikute, tarkvara- ja turvauuenduste ning lõpuks seadmete väljavahetamisega. Keerulisemalt saab mõõta tööseisakuid ja töötajate aega, mis kulub tehniliste probleemide lahendamisele.
Kulud jagunevad ettevõttes laiali ja selge ülevaade puudub
Üks põhjus, miks tehnoloogia tegelikku maksumust on keeruline hinnata, peitub selles, et arved jõuavad ettevõttes eri kohtadesse.
Ostuosakond näeb seadme hinda, IT-osakond selle haldamiseks kuluvat tööaega ning lao- või logistikajuht olukordi, kus rikkis seade aeglustab tööd. Remondiarve jõuab finantsosakonda, samal ajal kui tootlikkuse vähenemine ei pruugi eraldi kulureana kusagil kajastudagi.
Just seepärast kasutatakse tehnoloogiainvesteeringute hindamisel üha enam kogu omamiskulu ehk TCO (Total Cost of Ownership) põhimõtet. Seal ei küsita üksnes seda, kui palju seade maksab, vaid kui palju läheb ettevõttele maksma selle kasutamine kogu plaanitud eluea jooksul.
Vahe võib muutuda eriti suureks siis, kui kasutusel pole kümme, vaid sadu mobiilseid seadmeid. Iga terminal tuleb seadistada, sellele vajalikud rakendused paigaldada, turvapoliitikad rakendada ja tarkvara ajakohasena hoida. Mida suurem on seadmepark, seda olulisemaks muutub see, kas seadmeid saab hallata tsentraalselt ning kui kiiresti on võimalik rikkis seade uuega asendada.
Üks halva kvaliteediga etikett võib peatada terve müügiprotsessi
Varjatud kulude mõju näeb hästi kõige lihtsamates hetkedes. Näiteks triipkoodietikett maksab võrreldes skanneri, printeri või laosüsteemiga väga vähe, kuid sellest sõltub, kas kaup liigub järgmisse etappi automaatselt või vajab inimese sekkumist.
Kui etikett tuleb kauba küljest lahti, saab kahjustada või pole enam loetav, ei piirdu kulu uue etiketi printimisega. Saadetis tuleb kõrvale tõsta, tuvastada, kontrollida ja uuesti märgistada. See võtab töötaja aega ja võib pidurdada sorteerimist või põhjustada tarnevigu.
Üks selline juhtum ei muuda ettevõtte kulubaasi. Tuhandeid või kümneid tuhandeid saadetisi töötlevas keskuses muutub aga oluliseks juba väike vigade osakaal.
Sama kehtib printerites kasutatavate etikettide ja termolintide kohta. Sobimatu või ebakvaliteetne kulumaterjal võib kiirendada prindipea kulumist, halvendada trükikvaliteeti ning suurendada printeri hooldusvajadust. Mõne sendi suurune kokkuhoid materjalilt võib sel juhul liikuda lihtsalt teisele kulureale.
“Logistikas tasub vaadata tervet protsessi. Üksiku komponendi hind võib olla väga väike, kuid selle tõrge võib mõjutada mitut järgnevat tööetappi,“ selgitab Začs.
Tehnilised näitajad ei näita kogu pilti
Sarnane probleem tekib mobiilsete terminalide ja skannerite võrdlemisel. Paberil võivad kahe tootja seadmed olla väga sarnaste näitajatega: operatsioonisüsteem, mälu, ekraani suurus, kaamera või aku mahutavus võivad olla peaaegu võrdsed. Siiski ei pruugi nende kasutuskogemus sama olla.
Logistikakeskkond paneb seadmetele teistsuguse koormuse kui tavapärane kontorikasutus. Terminal võib kukkuda betoonpõrandale, liikuda sooja lao ja külma laadimisala vahel ning olla kasutuses terve vahetuse või mitmes vahetuses järjest. Skanner peab suutma lugeda kiiresti ka kahjustatud, määrdunud või halvasti trükitud koode.
Seetõttu ei piisa Začsi sõnul vaid tehniliste näitajate kõrvutamisest ning hinnata tuleb aku tegelikku kestvust tööpäeva jooksul, seadme vastupidavust, skaneerimise töökindlust, remondi- ja garantiivõimalusi ning seda, kui kaua tootja seadmele tarkvara- ja turvauuendusi pakub.
Sellele kõigele panustavad pika ajalooga tööstustehnoloogia tootjad nagu Zebra Technologies. Lisaks seadmete füüsilisele vastupidavusele pööratakse arenduses tähelepanu nende haldamisele, Androidi turvauuendustele, lisatarvikute sobivusele ning sellele, et sama seadmeplatvormi oleks võimalik ettevõttes kasutada pikema aja jooksul.
Need omadused ei pruugi hanketabelis olla kõige nähtavamad, kuid muutuvad oluliseks siis, kui seadet kasutatakse aastaid ja sellest sõltub igapäevase töö sujuvus.
Lahendus peab vastama konkreetse ettevõtte konkreetsetele vajadustele
Kogu omamiskulu vaatamine ei tähenda, et kallim seade oleks alati parem. Samuti ei ole mingit põhjust maksta seadme omaduste eest, mida ettevõtte töö tegelikult ei nõua.
Oluline on teada, millises keskkonnas ja kui intensiivselt tehnoloogiat kasutatakse. Mõne tunni päevas töötava seadme nõuded erinevad terminalist, mida kasutatakse ööpäev läbi töötavas jaotuskeskuses. Niisamuti pole kõigil ettevõtetel vaja identset garantiid, seadmehaldust või turvauuenduste perioodi.
Enne ostu tasub seetõttu hinnata, kui kaua kavatsetakse lahendust kasutada, milliseid kulusid nõuab selle kasutuselevõtt ja olemasolevate süsteemidega ühendamine, kuidas toimub seadmete haldus ning mis juhtub võimalike rikete korral. Oluline on teada ka seda, kui kaua pakub tootja tarkvara- ja turvatuge ning kui kiiresti saab vajadusel asendusseadme.
Mida suurem on seadmepark ja kriitilisem selle roll igapäevases logistikas, seda suurema osa investeeringust moodustavad lõpuks kulud, mida esialgses hinnapakkumises näha ei ole.
“Kõige odavam pakkumine võib olla väga hea ost, kui lahendus vastab ettevõtte tegelikele vajadustele. Probleem tekib siis, kui otsustatakse ainult ostuhinna järgi ja ülejäänud kasutusaja kulud jäävad hindamata,“ ütleb Začs.
Logistikas sõltub töövoog paljudest omavahel seotud väikestest tegevustest. Kui skanner ei loe, printer ei prindi või terminal ei tööta, ei kao ainult mõni minut, sest häire kandub edasi järgmisesse protsessi ning sealt edasi.
Nii ei olegi tehnoloogia soetamisel tähtsaimaks selle soodne hind, vaid see, milline lahendus on kõige kasulikum ettevõttele ajavahemikus, mil seadet päriselt kasutatakse.
Tutvu usaldusväärsete ja kvaliteetsete lahendustega SIIN ja saa teada, kuidas keerukad logistikatoimingud võivad muutuda lihtsamaks ja töökindlamaks.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Enimloetud
1
3
Euroopa logistikafirmad on muutunud kuumaks kaubaks, juulis juba 14 ülevõtmist
Viimased uudised
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Konverentsid
Hetkel kuum
Euroopa logistikafirmad on muutunud kuumaks kaubaks, juulis juba 14 ülevõtmist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele