Muuga sadama uus terminal viib kaubakäitlemise uuele tasemele

Muuga sadamas seni endise teraspleki galvaniseerimistehase kasutuses olnud kahe kai ja nende tagalaala kasutusõigused ning Koorma 2 kinnistu saab PK Terminali poolt üle võetud ning rajatava puist- ja segalasti terminali kogupindala on 4,4 ha. Uus terminal hakkab teenindama peamiselt Eestist Skandinaavia maadesse suunduvaid kaupu ehk puitu ja puidutooteid ning Skandinaaviast Eestisse imporditavaid kaupu nagu killustik. Lisaks muutub senisest kiiremaks ja ülevaatlikumaks läbi Eesti veetavate metallitoodete Muuga sadamas ümberlaadimine.

„PK Terminal toob Muuga sadama terminali moodsa tehnoloogia ning investeerib omalt poolt igati terminali arendusse. Meie eesmärk on pakkuda klientidele uues terminalis tänapäevase tehnika ja vahenditega senisest kiiremat ning kompaktsemat teenust – kasutades selleks ühtlasi innovaatilist laoarvestussüsteemi,“ lisab Rannala.

Eesti kaubasadamate lipulaeva Muuga sadama näol on tegemist Eesti suurima ja sügavaima kaubasadamaga, mis oma sügavuse ja tänapäevaste terminalidega on üks moodsamaid sadamaid tegelikult terves Euroopas. „Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses,“ selgitab PK Terminali juhatuse liige ja lisab, et sadama uue terminali valmimine on suur samm muutmaks Muuga sadam piiriülestele partneritele senisest veelgi atraktiivsemaks.

„PK Terminali kasutuses on 2 kaid – kai 6A on 183 m pikk ja 10,7 m sügav ning kai 7 on 130 m pikk ja 14,2 m sügav (EH2000). Kaupade ladustamiseks on PKT kasutuses üle 4 ha territooriumi, sisaldades nii lahtiseid kui kinniseid ladusid. Lisaks on terminalil edaspidine potentsiaalne laienemisvõimalus 3 ha suurusele territooriumile. Kinnised laod on asfaltpõhjaga PVC-hallid, kus võimalik ladustada nii erinevaid puistekaupasid kui ka teisi ilmastiku eest kaitset vajavaid pakitud kaupasid. Sadama terminal asub aadressil Koorma 3g/3f ja lahtised/kinnised laoplatsid kinnistul Koorma 2,“ lisab Rannala.

Uue terminali valmimisega samaaegselt ollakse käiku laskmas ühtlasi ka senisest efektiivsemat kaubakäitlemisteenust. Puistekaupade, ümarpuidu, saematerjali ja teiste pakitud kaupade ning erinevate metallitoodete töötlemiseks, puidu käitlemiseks ja ladustamiseks võetakse kasutusele Sennebogeni tipptehnoloogia.

„Seni nägema harjutud klassikaliste trosskraanade asemel on juba täna PK Terminalis kasutusel hüdraulilised Sennebogeni materjalikäitlusmasinad. Sennebogeni mudelite eelis on võrreldes konkurentidega kindlasti suurem kiirus ja täpsus laadimisel. Laevade teenindamiseks kasutatakse Sennebogeni 860, 870, 875 materjalikäitlemise masinaid ning frontaallaadureid ja taadeldud autokaalu,“ selgitab Rannala ja lisab, et tegemist on mobiilsete, erinevate kaide vahel hõlpsalt ja lihtsalt manööverdavate mudelitega, mis teevad sama töö ära varasemaga võrreldes isegi 3–4 korda kiiremini.

Sennebogen 875 E-seeria mudeli näol on tegemist esimese ning seni ainukese nii suure Sennebogeni materjalikäitlusmasinaga Baltikumis. Kaaludes 162 tonni, on masina maksimaalne laadimisvõimsus kõige kaugemas punktis 9,1 tonni ja kopa tööraadius 30 meetrit. Uued masinad on hübriidsüsteemiga, neil on olemas kolmas silinder, mis aitab säästa laevade lossimisel ja lastimisel ühtlasi kütusekulu. Mis aga selle mudeli puhul vähemtähtis ei ole – masina väljatöötamisel on mõeldud igati ka töötava juhi mugavusele.

„Operaatori jaoks on oluline, et käitlusmasina kabiin oleks kõiki töötaja vajadusi arvestav. Mudel on kavandatud spetsiaalselt sadamas tegutsemiseks ning selle väljatöötamisel on mõeldud ka spetsiifilisematele detailidele. Näiteks on laevade lastimisel oluline, et operaatoril oleks pidev ülevaade töö käigust – Sennebogen 875 puhul on 360kraadine vaateväli operaatorile tagatud,“ selgitab ScanBalt Crane OÜ müügidirektor Risto Kippasto ja lisab, et energia- ning opereerimiskulu kokkuhoid saavutatakse tänu uuele energiat säästvale Green Hybrid süsteemile, mis aitab vähendada energiakulusid kuni 30%. Masin on varustatud 391 kW diiselmootoriga ning täidab Euroopa Liidu IV taseme reglementeeritud nõudeid.