Online intervjuu: Kogu tõde gaasiautodest

CNG ja LNG on keemiliselt sama gaas CH4 ehk metaan. LNG anumas madalal rõhul, olenevalt tehnoloogiast 1-30bar, kuid jahutatud kuni -162 kraadini Celius. CNG on kokku pressitud 200 bar juurde normaaltemperatuuril. LPG on Propaani ja Butaani segu, vastavalt hooajale 40-60% kuni 60-40%. Mootori effektiivsuse komponendiks ei ole ainult kütus vaid palju erinevaid tegureid, mis on juba seotud mootori tootmisega.

Kütuse kulude erinevus tuleneb energia sisalduste vahest, LPG liitri energia sisaldus versus bensiini liitri energia sisalduse vahega, on 10-20% sõltuvalt just gaasi tihedusest ehk propaani ja butaani suhtest. Ehk siis vastus on järgmine: kui toodetakse aina enam effektiivsemaid sisepõlemismootoreid, siis on need mootorid effektiivsed ka LPGga.

Biopropaan ja biobutaan on biodiisli tootmise kõrvalproduktid, nagu ka tavaline naftast toodetud propaan ja butaan on diislikütuse ja bensiini tootmise kõrvalproduktid. Biopropaani toodetakse täna enamus biodiisli tehastes. Saksamaal ja hollandis on BioLPG plaanis kasutusele võtta lähimate aastate jooksul. Hollandis on plaanis biodiisli kõrvalt toota BioLPGd aastaks 2016 30 000-40 000 tonni aastas. Kindasti BioLPG aitab täita Eesti riigi võetud kohustusust EL keskonna norme järgida.

Seadme paigaldusel ei vahetata välja mootori osasid, õrnemad mootoritel lisatakse klapiõlitus seade, mis parandab soojusülekannet klapilt klapipesale, sama õli hoiab ka klapi kontakti puhtana. Õli kulu keskmisel pereautol on 1L/10'000 km kohta. Sellist õlitusseadet on vaja ehk 10% autodest. Meil on olemas loetelu autodest, mis lisaõlitust vajavad.

See informatsioon ei pruugi olla täielik: LNGga on saadaval Solbus, CNGga Opel, Skoda, VW, Fiat, Mercedes. LPGga enamvähem sama valik tegelikult olemas, kuid kõiki neid Eestis ei müüda esindustes, lisada võiks Renault, Dacia.

Sellest hetkest peale kui võeti kasutusele pliivabad bensiinid ei määri bensiin mootoris ühtegi komponenti. Bensiini mootoris määrimist vajavaid komponente määrib mootoriõli. Diislikütust ei saa bensiiniga võrrelda määrimisomadustelt.

Ei vasta tõele. Diiselmootoris asendatakse kütust gaasiga kuni 50%, kui seadistus ja paigaldus on tehtud õigesti ja kontrollitud seda dünopingis. Täna on Eestis masinaid, mis on sõitnud 500 000 km antud lahendusega. Peamiselt kasutataakse seadet veoautodel ja rasketehnikal.

CNG on Soomes ja Rootsis täitsa saadaval. Põhja Soomes pole gaasitroustikku arendatud. LPGd Rootsis viimasel ajal arendatakse. Soomes on aga poliitika LPG osas ajahammasrataste vahele jäänud.

Ennem tuleks lasta LPG tarbijaskonnal tekkida, mitte pea olematut sihtgruppi täiendavalt maksustada. Ei võida sellest ei riik ja samas torpeteerib see ka alternatiivsete lahenduste LPG seadmetega varustatud sõidukid arengut. See ei ole riigi maksupoliitika vaid kitsa ringi ettepanek. Juhul kui see läbi läheb kallineb jaehind 0,11 € liiter ja arvestades, et see toimub alles 5 aasta pärast, ei saa välistada, et järgneva 5 aasta jookul ei tõuse teised mootorikütuste aktsiisid. Kindel on, et LPG säilitab oma konkurentsieelise kütuseturul.

Sõltub margiesindustest, osad on tabanud ära LPG seadmetes niššitoote, mida oma klientidele pakkuda. Näiteks Ameerika Auto, Veho Eesti ja Amserv Grupp, Renault esindused jt.