Küsi, mida saavutas logistikute ühisrinne poole aastaga

Vastatud küsimusedIsacKuskil olete ise öelnud, et raudtee kaubamahud käivad käsikäes sadamate omadega. Sadam alles hiljuti teatas, et nad ootavad tänavuselt aastalt väiksemaid mahte. Kuidas teie käesoleva aasta kaubamahtusid olete prognoosinud?Eesti Raudtee arvestab samuti kaubavedude vähenemisega, sest Ust-Luga sadamas on alustanud tööd uus masuuditerminal ja täna liigub iga päev 1 rongitäis masuuti ning veebruarist juba 2 rongi sinna sadamasse Muuga asemel. Asenduskauba saamine võtab natuke aega ja sellest ka kaubavedude vähenemise prognoos.ToomasKas Eesti Raudtee on tänaseks lahendanud vagunipuuduse probleemi, mis ei võimaldanud Eesti ettevõtetel soovitud mahus eksportida?2010. aasta teisel poolel tekkinud fittingplatvormide ja tsemendihopperite probleem on tänaseks lahendatud. Oleme ostnud neid vaguneid ka juurde. Suuremate kaubapartiide saabumisel esineb ka praegu vagunitega probleeme. Hetkel ei jätku viljahoppereid õlleodra ekspordiks ja poolvaguneid klinkri transpordiks. Neid küsimusi oleme lahendamas Venemaa eravagunite operaatoritega, kuna üldpargi vaguneid seal enam ei ole.VanaonuMillal Eesti Raudtee investeerib uude tehnikasse?Eesti Raudtee investeerib pidevalt uude tehnikasse. Näiteks on Tartu- Orava vahel maailma üks kaasaegsematest rongiliikluse ja signalisatsiooni süsteem. Koidula piirijaama valmimisel saab seal olema maailma kõige kaasaegseim pöörmete juhtimise süsteem. Raudtee päästerongi ja teehooldustehnika on meil väga moodne ja sellega käiakse tutvumas ka naaberriikidest. Eelmisel nädalal saime kätte uue lumekoristustehnika Shveisist.MaitVedasite 2010. aastal ligi 30 mln tonni kaupa. Millise mahuga arvestate sel aastal? Millest (eeldatav) kasv tuleb?Kaubaveod vähenevad 2011. aastal mõnevõrra, sest Ust-Luga sadama masuuditerminal on lõpuks alustanud tööd. Kasvu näeme me kivisöe vedudes, masuudi ja toornafta vedudes Valgevene suunal, põlevkivi traspordil Eesti sees ja konteinerite vedudes.kallomillega selgitada eelmisel aastal kivisöevedude mahu vähenemist enam kui kolmandiku võrra? mida selle kaubagruga sel aastal plaanite?Hiinlased maksid kivisöe tonni eest 20-30 USD rohkem kui muu maailm ja, kuna Siberi kaevandustest on sama pikk vahemaa Hiina kui Tallinna, siis kaubaomanikud müüsid kivisütt rohkem hiinlastele. Kivisõemahtude oluline vähenemine toimus ka Ust-Luga ja Riia sadamates.Raidoüle ookeani veetakse palju konteinerikaupa raudteel. ERil kasvasid ka need veod eelmisel aastal. kui palju võib seda trendiks või suunaks pidada?2010. suurenesid raudteel veetud konteinerite mahud 40% võrreldes 2009. aastaga. Samuti veeti konteinereid 2010 rohkem kui kriisieelsel 2008. aastal. Loodame, et see on jätkuv trend, sest majanduskriis konteinervedudes on läbi ja on tekkinud uusi konteinervedude sihtpunkte.EldurRaudteeinfrastruktuur lõuna suunas on Eesti poolel juba heas korras, viga pole ka Läti ja Leedu poolel kuni Kaunaseni. Kas on loota, et lähiaastatel võiks käivituda konteinerrongi teenus nt Tallinn-Kaunas vms liinil, millega saaks vähendada Via Baltica peal koormust? Kas see oleks ka hinna poolest konkurentsivõimeline? Millal oleks lootust rekkate või konteinerite veole Poola või Saksamaale välja?Käesoleva aasta märtsis on plaan alustada esimese konteinerrongiga Tallinnast läbi Riia, Kaunase, Shestokai Austriasse. Üle aasta kestnud ettevalmistustöö hakkab lõppema ja kooskõlastatud on kõikide raudteedega rongide liikumise graafikud (kaks korda nädalas) ja hinnaläbirääkimised on lõpukorral. Hind konkureerib autovedajatega ja on lootust, et maanteedel väheneb konteinerite vedu.PiirMillal avatakse Koidula piirijaam ja kas meil on ka piisavalt kaupa, mida piirijaama kaudu vedama hakata?Koidula piirijaam valmib 2011. aasta keskel. Uus piirijaam võimaldab vedada lisaks tänastele kaupadele (peamiselt masuut ja konteinerid) ka mitmeid uusi kaubasorte. Näiteks külmkaubad, mida pole veetud läbi Eesti sellest ajast kui astusime Euroopa Liitu. Samuti, seoses kiirrongi liikluse arenemisega Venemaal, on neil soov vedada rohkem kaupu läbi Koidula kui Narva.EldurMida arvate asjaolust, et Eestis on Euroopa üks suurimaid raudtee kasutustasusid? Kuidas see mõjub kauba- ja reisiveole? Mida arvate, kas riik peaks senisest rohkem toetama raudteeinfrastruktuuri ülalpidamist? Mõnedes Euroopa riikides on raudtee kasutamine justkui avalik hüve nagu teemaksuta maanteed. Kas sellise poliitika rakendamine oleks mõistlik ka Eestis?Kogu Ida- Euroopas on raudtee infrastruktuuritasu väga kõrge, sest riigid ei ole veel nii jõukad, et toetada raudteeinfrat samal tasemel kui Lääne-Euroopa riigid. Euroopa Komisjon planeerib lähiajal muuta raudteid puudutavaid direktiive selliselt, et riigi osakaal raudteeinfrastruktuuri hooldamisel ja investeerimisel peab suurenema.RaitMilliseid asenduskaupu plaanite sel aastal vedada voogude asemel, mida Ust Luga Eesti sadamatelt ära võtab? Mis riikide kaupu ja kaubagruppe sihite?Ust-Luga sadamasse mineva kauba asemel otsime kaupu Kasahstanist (nad on väga huvitatud vedama kivisütt, vilja, naftatooteid ja metalle) ja Venemaalt. Venemaal on mitmeid kaubaomanikke kes veavad täna kaupu mitte väga efektiivsete kanalite kaudu ja on huvitatud jätkuvalt kasutama eesti sadamaid.Toomaseelmisel aastal kasvasid kaubavood Eestis tublisti, näiteks nii sadamates kui raudteel. millise trendiga olete arvestanud selle aasta eelarve? mis selle aasta plaanide-ennustuste taga on?Kaubavedude mahud mõnevõrra vähenevad .ErkiKuhu investeerib ER EL-i struktuurfondide raha ja mis kasu saab sellest tavareisija?Eesti Raudtee investeerib EL struktuurfondide raha peamiselt selleks,et tavareisijal oleks mugavam. Tänased projektid on rongikiiruste tõstmine 120 km/h Rail Baltica trassil Valga -Tartu- Tapa ja Tallinna vahel. Samuti rekonstrueeritakse kõik reisijate platvormid, välja arvatud Tapa ja Narva ning Valga ja Koidula vahel. Kontaktvõrgu kapremont on ka vajalik, et elektrirongid saaksid jätkuvalt liigelda.maltvärske säästva transpordi raport soovitab vedusid rohkem raudteele suunata, et vähendada koormusi maanteedel. Eestis ei ole raudteevedu nii levinud kui näiteks üle ookeani. kui reaalseks seda ettepanekut peate? puhtalt liiprite tõttu jääb ju siseriiklik jaotusvedu ning ka välisveod tihti infra taha.Eesti siseste tarbekaupade laialiveol raudtee kindlasti konkurensivõimeline ei ole, seoses Eesti väiksusega. Raudteetransport Eestis kindlasti on võimalik puidu, põlevkivi, killustiku, ehitusmaterjalide, vanaraua, vilja ja muude mahukaupade puhul. Transiidi poole pealt tahab Eesti Raudtee kidlasti rohkem kaasa rääkida konteinerite veol.huvilinekes ja miks on Eesti Raudtees Spacecomiga pika kohtuvaidluse asemel kompromissi sõlmimise vastu?Kompromissi vastu ei ole keegi kui see oleks kasulik mõlemale poolele.JaanusKusagilt lugesin, et Eesti Raudtee nõukogu kinnitas kompromissi Spacecomiga juba ära. Kas see vastab tõele?Eesti Raudtee nõukogu ei ole kinnitanud kompromisslepingut.ToomasTeine küsimus puudutab taristut - olete jõuliselt uuendamas rööbasteid ja ma saan aru, et seal kus olete teed uuendatud, saate garanteerida 120 km/h sõidukiirust (kas läbivalt või esineb sellisel määral liikluspiiranguid, mis reaalselt ei lubaks 120 km/h)?Mida oleks vaja teha, et need uued rööpad lubaks 160 km/h tunnikiirust? (kas kogu rööbastee uuesti välja vahetada vms.).sellele küsimusele just vastasinh.m1. Millal saabub aeg kui Eesti Raudtee hangib uued vedurid - nii magistraal kui manöövervedurid? 2. Kas Aegviidu-Tapa teelõigu elektrifitseerimine on lähiaastatel reaalne ning kas plaanitakse arendada infrat nii, et oleks võimalik reisirongidel arendada tippkiiruseks kuni 160km/h? 3. Kas vastab tõele et Ülemistele plaanitakse rajada EVRi logistikakeskus? 4. Millal uuendab Eesti Raudtee interneti kodulehe tänapäevasemaks?1. Eesti Raudtee valmistab hetkel hankedokumente manöövrivedurite ostuks ja plaanib lähiaastatel need ka osta. Magistraalvedurite kasulikku eluiga on veel 10-15 aastat järel ja seega nende väljavahetamist esialgu ei planeerita. 2. Tapa-Aegviidu liini elektrifitseerimist lähiaastatel ei planeerita. Täna on majandusministeeriumi soov tõsta kõikjal rongide sõidukiirus 120km/h. Kui soovitakse tõsta reisirongide sõidukiirus 160 km/h, siis tuleb kõigepealt kehtestada vastavad standardid ja siis on võimalik öelda, kui palju on vaja veel investeerida ülesõitudesse ja signalisatsiooni ning raudteesse. Täna kasutatavad rööpad, liiprid ja ballast võimaldavad juba praegu tõsta kiirus 160 km/h peale. 3. Ülemiste jaam jätkab oma tänaseid toiminguid. 4. Interneti koduleheküljega tegeletakse ja 2011 lõpuks saab uuendatud.ReisijaKas ja kui siis millal viiakse ellu Eesti Raudtee nõutud taaskordne ümberjaotamine - cargo erastamine ja infra poolitamine nö. rauaks ja liikluseks?Sellisel viisil Eesti Raudtee reorganiseerimist plaanis pole.

Vastatud küsimusedVana AntsuEks normaalseid autojuhte ongi Eestis vähe järele jäänud, kellel vähegi võimalik see on mingi inimväärsema töökoha otsinud? Mõistusega inimesel saab logisitikute idiootsustest ja peremehe ahistamisest kiiresti siiber ette. Lisaks veel lollakad seadused, kohati haige ja mõttetu bürokraatia. On vist nii?Just nii ta on - on palju noori juhte, kes tulevad rajale ja soovitan soojalt Eesti vedajaid hüppelauaks. Aasta paar ja kadunud nad ongi. Ise aitan aastas ca 40 juhti teisele poole piiri, seda aastat veel palju pole olnud, kuid sel aastal olen tööle sättinud ja juba Hannsu (Saksa tööandja-toim.) valvsa pilgu alla 11 meest.Autojuht.Eestis on autojuhi palk uldjuhul MIINIMUMPALK. Palgale lisaks arvestatakse päevaraha kuni 32 € (maksimaalne summa mis maksuvaba). Eeldan, et kuus on 22 tööpäeva aga mitte 24/ 7/ 30 (nagu härradele meeldiks). Ja kokku tulebki vaevalised 1000 €. Autojuhi sotsiaalsed tagatised arvutatakse MIINIMUMPALGALT! Oleme riigi silmis peaaegu asotsiaalid. Mida varem hauda lähme seda parem riigile. Kas ma valetan või räägin õigust?ekspertRekkajuhtide maffia on moraalse allakäigu (vargused, ausate inimeste tagakiusamised, suured sissetulekud mustast kaubaveost, jne.)pikaajaline tulemus. Algas see juba vene ajal, kus KGB liikmed said välisvedudele. Millal see moraalne allakäik asendub ausa inimese mentalliteediga ja terror ausate inimeste vastu saab kinni makstud nendele kellele kahju tekitatud?Eksperdi hinnangust oled sa sama kaugel kui kuu maast. Rekkajuhtide maffia ? Võib-olla on see olemas tõesti, kuid siis vaid Soomes pakun välja. Euroopas, Rootsis ega ka Norras pole rekkaid olemas, isegi mõiste kui selline puudub. Veneajal polnud allakäiku olemas kuskil, ei tagakiusamist ega ka sellist korralagedust kui nüüdses Eestis.AaduSeda juttu ning lauseehitust siin lugedes tekib mul tunne et enamik Eesti autojuhte on peale kuuendat klassi otse rooli läinud. Äkki on see hoopis põhjus miks nad lasevad mingitel "peremeestel" endale mütsi pähe tõmmata?!Sellele ma ei vasta - mine koju ja puhka kui sind midagi riivas.Jaana PikalevGuido, suur aitäh, et leidsid aja intervjuuks ja  andsid ausaid vastuseid. Mida soovid autojuhtidele, veo- ja logistikafirmadele algavaks kuumaks suveks?Ja ajakirjanikele, suur aitäh teilegi ja autojuhtidele vaid head kannatust ja logistikafirmadele: koolitage ennast suhtlemisoskuse ja  sõidu- ja puhkeaja osas. Ning autojuht pole kaamel - suhelge enne reisi ja reisi lõpus. Ära tüüta teda tööajal.Tänan ja head reisi!metsameesAga metsaveokid? Kui 25,25 toimiks meil, miks siis metsavedajad rohkem tonne ei võiks vedada?Seadus ei luba ja kui see pikk laev ka metsa vedama hakkaks, siis sildu tuleb ju juurde - praegugi ma aru ei saa, kui silla kaal pole lõhki, milleks seadus keelab raskemat vedada. Kuid seda küsi nende käest, kes seadusi välja mõtlevad -siin olen rumal vastama, teadmised puuduvad.aiku1.Seoses pealkirjaga - konkreetselt välja tuua mida sii peremehelt varastatake? Kas kütust, rehve, tööaega, kaupa koormast või midagi muud? Kas see varguse teema ei ole juba lihtsalt legend? 2. Kas Eesti autojuhi tootlikkus võrreldes saksa kollegiga on madalam? Kas see näiteks muutub kohe päeva pealt suuremaks, kui minnakse skandinaavia firmasse tööle? 3. Kas autojuhi tootlikkus on sõltuvuses logistikute oskuslikust/oskamatust tööst?1. Seda, mida varastatakse, ei saagi välja tuua, kuna sellega võtaksin viimasegi lootuse kolleegidel midagi teenida ja just solkfirmades töötavatel kolleegidel. Tasuta lõunaid pole ja see info maksab.Tuleb palka maksta ja siis ei varasta ka juht, kuid palga maksmise võimaluse Eesti vedajatelt koorisid ära logistika firmad.Eelpool mainitust pole vargus mitte legend, vaid reaalsus tee peal ja eeskätt nende firmade poolt, kes tõesti ei suuda palka maksta. Autojuht peab tundma ennast firma kalleima varana, just nimelt kallima varana. Selgitan: autojuht on veofirma kõige kallim vara - sa ju annad talle kätte auto, haagise ja koorma. Kes selle eest hoolt kannab, autojuht ju. Sina istud vaid kontoris ja jood kohvi ning tunned, kuidas taguotsa all tuliseks läheb.2. Eesti autojuhi tootlikus on vaata et kord või paar suurem kui Euroopas ja eeskätt Saksa kolleegide ees ja selliseid näiteid võiks tuua palju.Oi ei Skandinaaviasse või Skandinaavia firma alla ei lähe need mehed tööle, kes on Saksa tööandajuures juba olnud. Loomulikult seal, kus puudub Eesti poolne vahendaja.3. Just nüüd tabasite naela pea pihta. Logistikud, kes on kogu transpordist sama kaugel kui kuu maast ja seda sõna otseses mõttes. Kus antakse katteta lubadusi koorma saatjale ja koorma saajale, adumatta tegelikku sõidu- ja puhkeaja reeglistikust kinnipidamist. Sealt ka sellised möödalasud. Ebaviisakas ja ähvardav suhtlusviis autojuhile läbi telefoni, mis sunnivad noori või siis väheste kogemustega ja argu juhte hirmuga rikkuma sõidu- ja puhkeaega ja veel hullem - juhil kaob igasugune isu töötada just nii nagu seadusega ettenähtud korras ja kujutage ette - praeguses närvipinges, mida põhjustavad logistikud, on võtnud ära juhil igasuguse tootlikuse.Kui olid veel riigipiirid ja tollid - sõitsime korralikult järjestatud koormaid vedades minimaalselt 15 000 kilomeetrit kuus mu härrad ja sellega sai hakkama iga koolipoiss. Nüüd, hea kui sa kohtad Eesti vedajalt meest, kes vaevalt suudaks sõita 10 000 - 11 000 km kuus. See on ju naeruväärne.Logistikud ja vahendajad oma suhtlemis oskuseta on võtnud maha kogu Eesti vedaja tootlikuse ehk suutlikkuse teha tööd kvaliteetselt.Logistikud on koorma vahendajad ja ei mitte midagi rohkemat, kellel puudub igasugune vastutus omada kontrolli ja vastutust tehtavate vedude kvaliteedi eest. Sinna alla kuulub ka juhi sõidu- ja puhkeaeg.Saadakse kätte veosetellimus ja kui oma lepingulised firmad, kellest ka siis puudub ülevaade, mis ettevõttega üldse tegu on, on koormatud. Hakatakse paaniliselt otsima ükskõik millist vedajat ja see leides ekspedeeritakse koorem sinna. See on ju raha - mulle ütles üks lugupeetud Eesti logistika firma - minu pärast tee mis tahad, pea asi et raha tuleb. Mida me veel siis tahame ja kuhu jõuda ????Teadmata mis firmaga on tegu ja milline on vedaja firma tehnika - autojuht - umbkeelne. Selliseid on Eestis juba rohkem kui tuhat. Kuid see jätab ju jälje ja kuhu - mõelge ise veidi. Loomulikult Euroopa tootjatele ja see jälg on väga raskelt puhtaks pestav.Nii nagu meelsasti ei lao paljud tehased oma kaupa peale Poola, Leedu, Moldaavia, Venemaa autodele, ka nende tehnikat sinna ei oodata, veel vähem kaupa vedama. Kuid kujutage ette sinna ritta on varsti asetsemas ka Eesti ???!!!Vähesed juhid, keda juba nime ja nägupidi tuntakse, on Euroopas ja eriti Saksamaal au sees. Mäletatakse vanu aegu ja nähakse, et mehed on sama väärikad ja pole halvemaks muutunud.Mis on kõige suurem viga, kuna logistikutel on ees tont teab milline maa kaart ja puudub igasugune ülevaade tegelikust olukorrast teel, siis arvestatakse ka vedaja firmalt kilomeetri hinnet maha ja ei maksta läbitud kilomeetrite eest ning vedaja firma võtab selle maha juhi palgast, kas või küttekulu näol. Kuid neil puudub ju igasugune ülevaade mis tegelikult juhtus. Ümber sõit, teeremont jne.omanikMiks nad rikuvad seadust ja varastavad? Eesti-Euroopa vedudel pangakontole kantavast summast mis on kusagil 1000-1800 eur peaks ju piisama , elamiseks nii kodus kui ka maanteel. Sellist palganumbrit ei saa Eestis tavatööl igaltpoolt välja nõuda, Kallid juhid mõelgem ka sellele ja analüüsigem.Osalt sellepärast, et neid pannakse punn positsiooni, kus enam vingerdamist ei tule esilegi. Tahad ju peret toita, säilitada seda niigi kehva töökohta, kuid töökoht seegi, sest võõrsile tööle sa pole loodud. Jah olen nõus, kuid sellest piisab autojuhile kellel pole kodu, korterit, maja, naist ja lapsi.1000 euri kuus, kulla mees sellise pakkumise juures ma ei aja püksegi jalga, veelvähem vaataks auto poolegi.1800 euri, sellist palka maksavad Eesti vedajad, kelle arvu või olemasolu rohkuse võid ühe käe sõrmedel üles lugeda. Sellest ei piisa, kaugel sellest .Juht et jääks tee peal ellu on vaja mida. Süüa (see kõik tuleb muretseda tee peal ja se pole üldsegi mitte odav ). Tahad pesu pesta (See tuleb teha tanklates ja offides teenust pak skuvates firmades ). Seda raha kulub teel, et Sa ei saa arugi ja mis koju jääb ??? Kui sul on pere, laenud ja muud kohustused,ee pole palk mehed.Sellest alles jäänud vähesest ei jää sulle isegi tervise uuringuteks (Sulle ei anta selleks aegagi, piitsa hoopis). Ega muidu ei ole meil lause et lähen koju, jooksen naise pesukotiga pikali, uus kaenlasse ja tuld.Vaadake kui noorelt me kolleegid surevad (töökaitse keerutab sunnik, et seda statistikana võtta ei saa, kuna pole fikseeritud tööõnnetusena). Pensionit ei näe nüüdisaja juhtidest keegi, kes lahkub siis 37aastaselt, kes 45selt.Kuidas Sa rumal loom saad võrrelda rahvusvahelise klassi autojuhi tööd tava Eesti tööga. Need vigla sae ja muidu tindisolkijad käivad täiendkoolitusel ära ja on autojuhid ??? Tänu neile on viidud Eesti autojuhi maine samale tasemele kui Tallinna linna kanalisatsioonil.Siin ärge kutsuge ülesse autojuhte vaid mõelge veidi - need suured naljamehed, tehke seda tööd ja pidage kas või 5 aastatki vastu ja kujutage ette, te ajate teist juttu kui praegu. Teiesugused jooksevad peale esimest või teist aastat koju oma naise juurde, kuid viga te sunnikud ei tunnista.Tere Guits!Vanasti müüsid autojuhid kütet poole hinnaga-mis praegune taks on?Tead see oli kombeks Euroopa vahet või seal sõeluvatel meestel kuskil 2000 aastani. Praegu kohtad just kas naaberriikides või niinimetatud Soomes rekkajuhtidel sellist äritegevust. Kuidas keegi, kes 50% letihinnast, kuid müüvad ka 60% - oleneb kui kallis on viin või kui palju peremees palka maksab. Kuid Euroopa meestel seda viga ei näe - neile makstakse palka. Kui selline asi juhtub et lüpstakse, siis vaid oma auto tarvis, kui kodus oled ja see on nii väike kogus, et seda ei pane tähelegi.Aga Eestis müüvad just Venemaa, Poola, Leedu mehed ja Eesti kallaja mehed. Kuid Eesti kallajatelt ei ostaks kütet, neil pole küte kvaliteetne.Aga sa paistad ise teadvat ju, sul tangitakse kõik mis seest õõnes täis ja pool muidu.vedajaLgp Guido, mida veel autojuhid tööandja tagant varastavad peale tööandja kütuse, aja ja raha?Nagu kuskil küsimuses mainisin, siis nii avalikult rääkida ei tahagi, põhjendusega kus juures.Olen koostööd teinud mitme ERAA liikmesfirmaga ja kutsunud mehedki kokku, kus juures kokkulepiti  juhtidele vastuvõetav palk ja nii jäid ka ära sellised vargused, mis iseenesest pole kriminaalsed. Kuid firma hoidis Eesti rahas aastas kokku 700 000 krooni. Nii et mõtlemisainet on ja kui juhti võtta kui firma kalleimat vara ja anda talle ka inimlik palk,kuidas juht muidugi ennast müüa oskab. Olen nõus seda usupuhastust igas ettevõttes läbi viima, kuid avalikult ei tahaks sellest rääkida. Muidu ei muutu ju midagi ja võetakse see viimanegi.ReimoTekkis küsimus, miks Hr. Guido pole leidnud endale stabiilselt head tööandjat või ise alustanud transporditeenuste osutamist? Ning pealikrjas olevate küsimustele võiks ka vastata. TänudStabiilne tööandja on mul olemas ja minust on saanud vabakutseline.Ma pole ahne ja nende olemasolevate veoreisidega ma elan ilusti ära ja tegemist on rohkem kui küll. Aeg on elada teist moodi kui kogu aeg roolis olla ja kodu näha vaid möödasõidul.Firmat ei saa luua, kuna vedajafirmadel on ära võetud dirigendikepike ja hinnad seab neile logistika ettevõte. Eestis ei tasu see ära.autojuhtSellise küsimuse peale aktiviseeruvad jah kõik veofirma juhid, kes tahavad teada, mida nende tagant varastatakse, aga autojuhina ma küsin, et ütle palun, kuidas hoopis veofirmad ja ekspedeerijad autojuhte ahistavad?Oo - see küsimus on valulik Eestile üldse. Nõukaajal ja praegu Euroopaski: Saadakse koorem, juht on see kes määrab millal koorem kohale jõuab, tema peab arvestama staudega (ummikud-toim.), ümbersõitudega ja olema hiromant, et antud kuupäevaks koorem tõesti kohal on. Selline tööjaotus Eestis puudub ja sealt nüüd tuleb ahistamine.Vedaja annab oma veoki ja juhi ju kuhu? Logistikaettevõttele ja lahkesti jaotab ka juhi telefoni numbrit. Logistik, andes katteta lubaduse, kukub nüüd juhile iga endale meelepärasel ajal helistama ja suruma, ähvardama, hirmutama. See on ahistav, mis sunnib rikkuma sõidu- ja puhkeaega. Midagi ei meeldi, ähvardavad väravatagusega ja hea kui sul töökoht säilib, palgast kooritakse lõviosa maha. See kõik on ahistavvedajaMiks on Eesti autojuht varas? Miks ollakse selle üle veel uhked? Üheski teises ametis ei ole nii palju vargaid. Muudes valdkondades saadakse palju väiksema sissetulekuga ilma varastamata hakkama. Kas tõesti joomingud pauside ajal ja lõbunaised tee ääres võtavad kogu autojuhi sissetuleku, et autojuht peab tööandja ja tööandja kliendi tagant varastama hakkama?Loomulikult on olemas joominguid ja naisi jne. Kuid pane tähele, selline olukord on mis vanuseklassis? Alles rajale tulnud meeste seas ja need, kes on sõitnud vähem kui 10 aastat.Kes selle vaeguse üle uhke on ???? See on ellujäämise üks koostisosa, kui peremees lammas ja ei mõtle pea, vaid millegi muuga. Koolitage korralikud juhid ja autojuhiks ei õpita, selleks tuleb sündida kaa. Kinnitan, makske palka ja jäävad ära nii vargused kui lollused.siimAga miks on pidevalt autojuhtidest puudus? Kõik veofirmad tuututavad, et juhte pole saada, kuhu need autojuhid siis jäävad, miks ei ole kvalifitseeritud veokijuhte?Ei autojuhte on ju nii et murdu, kuid juht pole veel autojuht ja palk on see mille eest põgenetakse parema leiva peale ja mis jääb järgi - see sama mõdru, kes joob, varastab ning ei vääri kaugsõidu autojuhi nime.Kvalifitseeritud, me oleme oma ühinguga viidanud Eesti tarkadele, kuidas me saame koolitada sama kvaliteetseid autojuhte kui oma ala spetsjalistid parem istuvad näpp suus ja ootavad järgmise kuu palka ning ette ei võeta midagi, vaid mainitakse, et meil puuduvad piisavad vahendid sellise õppeprogrammi elluviimiseks.TähtiGuido, mida ekspedeerijad peaksid teadma, kes veokijuhi kuskile teele saadavad? Millised mängureeglid võiksid paigas olla?See on imelihtne. Esiteks, kui ekspedeerid firmasse koorma, pead teadma millise kogemusega piloot roolis on. Enne reisi pead juhiga plaani ja kuulad millise ajalubaduse ta Sulle annab, et kaup kohal oleks. Kasuks tuleb logistikule sõidu- ja puhkeaja tundmine ja nii saab juhiga parima aja kui hiljem telefonitsi kuulata mingit jura - mis ei meeldi sulle ega koormasaajale.Preeria koeraleTeatavasi Sa olevat Sakste palgal Euroopas, millist palka seal autojuhtidele makstakse ja mille eest? Miks Eestis autojuhtidele nii vähe makstakse? Millise palga eest töötaksid Eestis?Oleneb müügioskusest, kuidas ennast müüa oskad - enda palga jätan see kord mainimatta, kuid olen otsinud Eestisse tööd ja tunduvalt väiksema päevatasuga kui seda teen Saksas ja ma ei leia seda. Selleks suuruseks oli siis 90 euri päev. Kui seda ei saa, siis jään edasi vabakutseliseks.Eesti vedaja ei saagi reeglina korralikku palka maksta, kuna oma lollustega ollakse ära antud juhtpositsioon, mille oskuslikult võtsid üle logistikafirmad ja nemad dirigeerivad, kes ja millise kilomeetri hinna eest sõidavad ja kui firma tahab ellu jääda, tulebki juhiga leida kompromiss. Seda mitte saades jäävad naad lihtsalt heast juhist ilmaggMiks ei ole Eestis autojuhtidel ametiühingut?Ametühing on täiesti olemas, see oli olemas juba siis kui ma 88ndal aastal esimest korda superfiga Prantsusmaale purjetasin nii et ragin taga.Kuid et see toimima hakkaks, tuleks midagi ette võtta. Ametühing küll keerutab väitega, et kui meil pole liikmeid ei saa me kedagi kaitsta. Kuid kaugsõidu autojuht on olnud koguaeg üksijäetud olukorras ja ta ei anna ühtki kopikat enne välja, kui ei näe midagi tulemusrikast ja eestlane on veidi kitsi ning tähelepanelik.Selline arusaam jääbki, kuniks üks pooltest ei murdu ja te võite kindlad olla, kaugsõidu autojuht ei murdu ka siis kui ametühingut pole. Neid tuleb vaid õpetada ennast müüma. Oma teenuseid muidugi.HuvilineKas Sa pooldad Eestis raskeveokite maksu? Mis Sina arvad sellest, et Reformierakond taganes oma lubadusest raskeveokite maks ära kaotada ja teha maks ka kõikidele teistele vedajatele, kes Eesti teedel sõidavad?Raskeveokimaks, seda nagunii ei maksa keegi, sest on võimalusi seaduses seda mitte maksta - lugege ja kui aru ei saa võta jurist appi.Reformierakond oli loll ja lolliks tegi ennast ka Antsip. Raskeveokimaks maha ja kehtestada teemaks - vinjet - loomulikult teemaks mitte raskeveokimaks, aga teemaks just kommertssõidukitele. Praegu naeravad kõik Eestit läbivad veofirmad, et näed kui loll on eestlane. Raha vedeleb maas, aga näed seisus ei luba kummardada, et seda üles võtta.Operaator kõpsKes need kutselised ja professionaalsed autojuhid siis on? Iga autojuht, kes veokirooli keerab Eestis omab mingit täiendkoolituspaberit, milleks see siis vajalik on?Täiendkoolitus on üldse selline karneval - nimetan seda pornograafiliseks etüüdiks.Paraku nagu enne mainisin, sellise õppekavaga mida praegu kasutatakse, ei koolita sa mingit autojuhti ja veel vähem profesionaalseid autojuhte. Odavalt head asja ei saa. Selles koolituses, mida praegu läbitakse saadakse mida - mitte midagi, vajalike teemade peale antakse nii võrd vähe mahuaega, et kui juhtubki asjalik lektor olema, ta ei jõua klassi sissegi kui aeg läbi ja nii jäävatki need lektorid kelle olemasolu võiks riigistki ära kaotada.Juhile on vaja mida - suhtlemisoskust,  sõidu- ja puhkeaega ning koorma kinnitust õpetada. Finiito - ülejäänuga võivad koju minna ja rääkida näiteks lemmikloomale.UrmasKas härra juht ei põe äkki mingit suurushullusele sarnanevat haigust,kui talle 1000€ pole raha.Pakun välja ,et 80-90% eestimaaal töölkäivatest inimestest saab tunduvalt vähem palka,aga ei varasta ju veel selle pärast tööandja tagant ja saavad oma eluga hakkama?Ei, see pole suurusehullustus, kuid kui nii arvad, miks küsid, maksa autojuhtidele madalat palka nii edasi ja nuta mujal kui siin.PalkKorralik ametühing, kes annaks infot oma liikmetele palga kohta meil puudub. Milline oleks normaalne palganumber kuus: - eesti sisene töö sadulautoga täiskoormate vedu, tööaeg normidekohane 8h, laadimist ei teosta autojuht; - eesti-skandinaavia, täiskoormate vedu, laadimist ei teosta autojuht, tööaeg reisi algus ja lõpp; - euroopa sisetöö eesti firma all, kohalolek 3 kuud järjest, täiskoormate vedu; - logistikute jamast tekkinud seisakud, kuidas peaks olema need tasustatud?Sisevedudele nõu anda ei oska - pole veel ükski sunnik suutnud mind siia tööle meelitada ja ei oska öeldagi. Skandinaavia tööd tuleb mõista teisiti, kas Soome või ka Rootsi ja Norra siis alla 100 euri päev tahab omale lojaalset juhti.Saksas välja kujunenud idaploki mehe palk  on ca 110 - 120 euri päev. Hannsud (sakslased - toim.), kes iga päev väljas, erineb palk vaid ime vähe.Logistikud on eraldiseisev rahvus, neil puudub igasugune vastutus ja sellega sa ei saagi midagi ette võtta, mine ise kohale, sõlmi otse leping ja löö tagant kätt logistikute uks kinni. Ainult nii saad inimese palka ja konkurentsivõimelist palka maksta juhile ja olla sama väärne või parem kui saksa vedajafirma.RiikTeie arvates, kas Eesti riigis on autovedu seadustega üle reguleeritud. 1.Milleks on vaja autojuhil täiendkoolituse tunnistust? Kellele on see kasulik? 2. Kas veofirmade litsentsimine on vajalik? Kas selline praktika esineb ka teistes riikides? Kas ka meie kõvemate konkurentide LV, LT ja PL juures on litsentsimine? 3. Kas riigi poolt määratud veofirma algkapital ei ole liiga suur? Näiteks võimalused ühe autoga veofirma asutamiseks. 4. Teie arvamus 25,25m autorongide lubamiseks eesti teedele. Kas olete poolt või vastu? Kas pikemate ja raskemate autorongide lubamine suurendaks eesti ja eesti vedaja konkurentsivõimet?Jah, eks eestlasele on kombeks olla teistest parem ja nii ka riigile - lollusi täita ja ise juurde mõelda ning täita Saksa täpsusega.Autojuhile seda vaja polegi -eks se on üks artikkel kus keegi omale raha teenib ja et mitte nüüd lolliks jääda käia liikmesiikides ja rääkida, kui koledal kombel see vajalik on. Kuna oskus koollitada puudub, siis sellise jama tootmine on vajalik vaid raha teenimiseesmärgil kuhugi kellelegi. Muudmoodi seda tsirkust ei mõista.Kindlasti on vajalik, kuid struktuur või ametkond tuleks ümber reorganiseerida. See tagab väiksemagi kontrolli, kuna praegu pole seda üldse. Ainus, kes veel mingit kauget ülevaadet näeb on ERAA. Siseriiklik struktuur on täielik loomaaed.Ei teie poolt nimetatud riikkides sellist asja pole ja Euroopas mitte, kuid selle töö teevad ära hästi organiseeritud ülevaatuspunktid. Eks ta muidugi on, kuid algkapitaliks saad ju seada ka olemasoleva või soetava tehnika.See on minu meelisteema, tegime seda 25,25m demosõitu juba 2005ndal aastal -siis vaatas tollane MKM´i minister kui part konna pealt ja arvas et seda pole vaja.Loomulikult on vaja ja juba viimane aeg see vastu võtta. 2012 - 2013 võtab sakslane selle vastu kuna Hollandis olemas, Belgias olemas. Siis teeb seda kiiremini ka poolakas kui tuim eestlane, siis ütle mulle mitu vedajafirmat Eestisse jääb???? Kaduv väike osa, sest ei hakka sul keegi konnakullest tellima, vaid siis on ka soomlased Eestis ja see kaup liigub teise riigi transpordiga ja sellest maksahaagist Eesti ei toibu nii lihtsalt. Logistikutel on savi, nemad veavad kellega ja millega iganes, peaasi et raha voolab.Loomulikult suurendaks ja kuidas veel - esiteks keskkonna sõbralikum, kuna üks auto teeb praktiliselt kahe auto töö.sinusoidKuidas praegune Transpordiametiühing autojuhte kaitseb? Pigem ei julge keegi ametiühingusse kuuluda vist, kardavad tööandjalt kinga saada. Seetõttu on mingi hädine seltskond ainult ametiühingu liige. Ega nad vist suurt midagi head ei oska ka autojuhtide kaitseks ära korraldada?Ei, kaitsta ta ei saagi neid, kes sinna ei kuulu ja seni kaua kui on selliseid firmasid, kes sõidavad teise litsentsi all, on alati võimalust juhti piitsutada, ähvardada ja lahti lasta ja ei saa sinna ametühing midagi teha, kui vaid streike korraldada.Seadus ei luba neil midagi teha, seadus annab tegelikult võimaluse autojuhile ja tööandjale ja kui autojuht oskab seadust lugeda, saab ta ise suurepäraselt hakkama ja nii tekibki sündroom et kuule AÜ, näita mida sa teinud oled enne, kui teatud protsendi mu palgast omale tahad.autojuhtKuule Guids! Aga korralda ise üks streik? Nõua oma ametivendadele kõrgemat palka või midagi. Kas võtaksid ette?Ei, ma ei poolda streike, vaid pooldan juhtide koolitamist ja oskust ennast müüa.MeelisTere Guido! Seoses tõstatatud teemaga " Miks eesti autojuht varastab peremehe tagant" tahaks saada vastust järgmistele küsimustele: 1. Kas Sinu arvamuse kohaselt ja hinnangul varastavad kõik eesti autojuhid " peremehe tagant"Olles ise alates 85-ndast aastast elukutseline autojuht olen küll taolisest käsitlusest äärmiselt riivatud.Arvestades eestis kriminaalkorras süüdimõistetute hulka võib taolisest käsitlusest lähtuvalt üheselt väita, et terve eesti rahvas on " kriminaalne", ilma ühegi erandita s.h. ka nn "peremehed".Kui kõik on vargad ja kriminaalid (lähtudes teemas käsitletud, kui üldteada faktist), siis mis on püstitatud teema tegelik eesmärk. 2. Kas nimetades sisuliselt kõiki eesti autojuhte varasteks, soovid sa võita nn peremeeste ees endale odavat populaarsust ja aidata kaasa ja õigustada autojuhtidele veelgi rängemate töötingimuste seadmist tööandjate poolt. 3. Kas nimetades tööandjaid enda peremeesteks tunnistad sa sellega avalikult ennast viimaste orjaks (peremees = omanik) ja viimaste tahte e. käsutäitjaks. S.t. et teema taolise sõnastuse ja  püstitusega täidad sa orjana oma peremehe käsku aitamaks mitte kuuletujaid korrale kutsuda, selleks avalikkuses eelneva fooni loomisega, milles autojuht ja varas on sünonüümid ja samas on ka töötaja ja ori üks ja sama mõiste.Isiklikult siski loodan, et tegemist on sinu poolt oskamatusest tingitud väljendusviisi kasutamisega avalikkuse ees, ning sellest tulenevalt, soovides ühte said tulemiks hoopis teise.Antud juhul oled sa püstitatud teema sõnastusega eeldatavasti tahtmatult tunnistanud ja kinnitanud, et kõik eesti autojuhid on vargad. Ja nagu öeldud, kasutades sõna "tööandja" asemel sõna "peremees" tunnistanud oma orjameelsust.Loodan, et küsimustele foorumis vastates oled sa oma väljendustes täpsem, vältimaks vääritimõistmist ja negatiivse fooni loomist eesti autojuhtide suhtes. Edu soovides, Meelis.See pealkiri on võib-olla tõesti eksitav. Kuid, kui tähele paned, siis varastavad vaid need juhid, kes tõesti töötavad firmades, kes ei maksa korralikult palka või jätab sootuks maksmata ja mis inimesel üle jääb ja mõned firmadki naeravad, et milleks sulle palk, sa ju elatad ennast kütte müümisel.Aga autojuht on ori Eestis tõesti -sest kui sa ei saa mujal võõrsil hakkama, siis orja maitse jääb sulle juurde küll. Eestis on vähe firmasid, kes suhtuvad autojuhti lugupidamisega. Aga ka mitte kõik pole orjad ja kaugelt sellest et kõik 100 % oleks vargad -vabandan kui pealkiri sellise arusaamise sinuni tõi.

Vastatud küsimusedAllaKas ja kuidas pakiautomaatide võrgus kontrollitakse, et sellega ei edastataks n-ö keelatud aineid ja esemeid (narkootikume, lõhkeainet, relvi)?Pakiautomaadi süsteemis edastamiseks keelatud esemete loetelu on toodud välja teenuse tüüptingimustes. Kõikide paki sisust tekkida võivate probleemide eest lasub vastutus paki saatjal.maitEesti Post reklaamib enda teenuse plussina välja 24/7 toimimist. Kui palju kliente öösel ja varahommikul (näiteks vahemikus 21-9) reaalselt teenust kasutavad?Statistika olemasoleva info põhjal näitab, et küsitud ajavahemikul väljastatakse ca 15 % pakkidest.kalleMillisena näeb Eesti Post pakiautomaatide äri tulevikus - kuhu arenetakse (mehitatud postkontorid kolivad sinna mingil moel ka ümber)?Pakiautomaadid on üks osa Eesti Posti teenuste muutmise programmist. Soovime, et postiteenused muutuksid mugavamaks ja kättesaadavamaks. Inimesed ei peaks olema seotud elukohajärgse postkontoriga ja neil peaks olema võimalus valida, kuidas nad soovivad teenuseid osta. Miks mitte ei võiks pakiautomaat olla tulevikus asendada postkontorit.logistikMillal ja millises riigis hakkab esimene Eesti Posti pakiautomaat tööle välismaal?Täpset ajakava ei saa ma ärilistel kaalutlustel kahjuks öelda. Võin öelda, et laienemisest kuulete juba lähiajal.JoonasKas teil endal on natuke kõhe tunne ka, et nii suur investeering plekkkastidesse sai tehtud või te tõsimeeli usute, et see automaadiäri teil kunagi ka kasumlikuks muutub?Ei ole kõhe tunne. Oleme oma plaane tehes arvestanud erinevate aspektidega ja oleme kindlad, et tegime hea otsuse.AndrusKuidas tagate kappide ning elektroonika ilmastiku kindluse?Pakiautomaadid on spetsiaalselt valmistatud kasutamiseks välitingimustes ja neis kasutatavad seadmed on tootja poolt ilmastikukindluse garantiiga. Pakiautomaadi seadmeid kaitseb soojustus- ja jahutussüsteem, samuti on näiteks pakiautomaadi uksed ehitatud nii, et sademed seadmetele ligi ei pääseks. Sarnasel tehnoloogial põhinevaid välitingimustes kasutatavaid iseteeninduslikke seadmeid on Euroopas paigaldatud ligi 3000. Eesti Post ostis pakiautomaadid riigihanke korras firmalt InPost, kellel on Poolas 430 pakiautomaati. Välitingimustes kasutatavate automaatseadmete kasutamine on maailmas laialt levinud, on ju ka Eestis aastaid kasutatud juba sularahaautomaate.postipakkTere Mis on pakiautomaatide võrgu maksumus? Mitu automaadipunkti luuakse? Mis on ühe punkti teenindusvõimsus? Kes on euroopa suurimad pakiautomaatide tootjad? Miks valisite just selle tootja? Millistes euroopa riikides sarnast süsteemi kasutatakse/plaanitakse kasutama hakata? Kas Eestis on ruumi kahele sarnasele võrgule? Kas tulevikus paki saatmise hind väheneb? Kas on plaanis luua online poodidele eraldi teeninduspark, mis sarnaneks Amazonile? Milles näete Amazoni teeninduspargi eeliseid/miinuseid? Millisena näete väikepakkide transpordi tulevikku euroopas? Aitäh!Investeeringu kogumaksumus oli ca 0,9 miljonit eurot. Tänaseks on paigaldatud ning kasutusel 38 pakiautomaati kaheteistkümnes Eesti suuremas linnas. Igal automaadil on 80 kappi, millest ühte saab kasutada kirjade saatmiseks. Suurimad tootjad on KEBA ja InPost. Valisime InPost´i, kuna nende pakkumine osutus parimaks. Sarnased pakiautomaadid on edukalt kasutusel mitmetes Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Poolas, Taanis. Tegemist on kiirelt areneva lahendusega postiturul. Konkurents on edasiviiv jõud. Meie võrgustikku eristab see, et pakume oma klientidele kõiki pakkide saatmis- ja väljastuskanaleid - pakiautomaat, postkontor ja kuller. Pakiautomaadist pakki saates on võimalik valida eelnimetatud kanalite vahel. Post24 pakiautomaadist paki saatmine on kõige soodsam. Kindlasti arendame pakiautomaadist pakutavaid teenuseid edasi ja seeläbi näeme võimalusi e-kaubanduse arendamiseks.MaireKas paki saatmise eest saab tasuda ka sularahas?Ei saa, maksta saab pangakaardiga. Pakiautomaadis on võimalik tasuda ka lunasaadetiste eest.MartKas mõni pakk on juba kaduma ka läinud?Jah, selline kahetsusväärne juhtum on aset leidnud. Teenuse käivitamise algperioodil esines probleem, mis oli seotud tarkvara veaga. Lahendasime selle probleemi kiiresti ja automaadid töötavad laitmatult.AtsMida tehakse kirjade ja pakkidega, millele ei tulda järele ja kus on saatja aadress/kontakt vigane, nii et pakki ei õnnestu saatjale tagastada?Esmalt püüame siiski saatjat/saajat tuvastada. Kui see ei õnnestu, siis hoiustame saadetisi 6 kuud ja peale seda lähevad need hävitamisele.JaanaMillised eritingimused või soodustused on Post24 puhul äriklientidele? Kas äriklientidega sõlmitakse lepingud mahtude pealt või kehtivad neile samasugune hinnakiri nagu eraklientidele?Äriklientidele kehtib eraklientidest erinev hinnakiri. Parima pakkumise saamiseks palun võtke meiega ühendust kodulehe kaudu.JüriKas ma saan maksta kauba eest paki kätte saamisel?Loomulikult on see võimalik.katrinKui raskeid asju võib pakiautomaadiga saata?Kuni 30 kg.JaanKui palju ise aasta jooksul lihtkirju saadate ja saate?Kirjade arv on erinev. Reisil olles saadan ikka tervitusi postkaardil oma lähedastele ja sõpradele. Samuti jõulude ajal.AntsMitu pakki saadetakse keskmiselt päevas teie pakiautomaatide kaudu? Miks te arvate, et Eesti Posti jaoks on konkurentide imiteerimise strateegia kõige parem (nt. pakiautomaatide äri ja jme.) mitte ise millegi uue välja mõtlemine?Oleme turul olnud alates augusti lõpust. Mahud kasvavad igapäevaselt. Pakiautomaate on läbinud tuhandeid saadetisi ja meie eesmärk on, et aasta lõpuks on automaate läbinud 100 000 saadetist. Pakiautomaadid on Euroopas kasutusel juba üle 10 aasta. Eriti kiire areng on toimunud just viimastel aastatel. Küsimus ei ole automaatide võrgus ja nende värvuses, vaid teenustes, mida sealt osutatakse. Edukam on ettevõte, kes suudab oma teenuseid arendada. Veel selle aasta jooksul tuleb Eesti Post välja mitmete uuendustega.MarkoMida tähendab, et täidate kappe 2 korda päevas? Kas seda, et pakk jõuab kiiremini kohale? nt. hommikul saadan ja sama päeva õhtul on pakk juba kohal?Kaks korda päevas tühjendame ja täidame pakiautomaate see tõttu, et pakkuda klientidele paremat teenust – ehk pakk jõuab kiiremini kohale. Tänu sellele saab saatja pakke automaati jätta võimalikult hilja (nt. Tallinnas kuni 19:30ni) ja pakke saaja välja võtta jälle varakult juba kell 10 hommikul. Ühekordse täitmise/tühjendamisega nii head teenust pakkuda ei saa.Samuti on kahekordne tühjendamine vajalik, siis kui pakimahud hooajaliselt suurenevad, nt. jõulude ajal.Samapäeva teenust me veel ei paku.JoonasViimane küsimus: Kuidas saate väita ja valetada klientidele, et teil on 24/7 teenus kui klienditeenindus töötab vaid E-L 9.00-18.00?24/7 tähendab ennekõike seda, et pakke on võimalik saada ja saata ööpäevaringselt 7 päeval nädalas. Vajadusel oleme valmis pikendama klienditeeninduse tööaega.JoonasKuidas te garanteerite, et minu saadetis talvel kapis ära ei külmu? Keda pärast kliendid süüdistama hakkavad kui näiteks netist tellitud silmaläätsed on külmaga kahjustatud? Ma pakun, et põhitule saavad enda peale ikkagi kaupmehed, kes milleski süüdi ei ole, sest ega klient ei tea, et toode kapis riknes.Pea kõikide kaupade tarneahelas on mõni lüli, kus saadetis puutub kokku välistemperatuuriga, õhuniiskusega jms. Näiteks veoautod, millega tavaliselt transporditakse kaupu. Kaupade vedu toimub nii talvel külma pakasega kui ka suvekuumuses. Kui selliseid transpordikanaleid kasutades pole kaubad temperatuuri tõttu kannatada saanud, pole põhjust arvata, et need saavad rikutud Post24 pakiautomaadis. Meie partneri InPosti kogemus Poolas näitas, et hoolimata viimase kahe aasta karmidest talveoludest (-25 kraadi) ja kuumadest suvedest (+32 kraadi) pole neil klientide saadetistega probleeme olnud. Samuti ei ole ma teadlik, et Saksa Postil oleks oma 2500 automaadiga sarnaseid probleeme esinenud. Meie jaoks on oluline klientide kasutajamugavus ja seetõttu otsustasime paigaldada pakiautomaadid õue.KalleLugesin post24 lehelt, et hüvitate kaduma läinud paki SDR alusel. Kui ma saadan kliendile sülearvuti hinnaga 1000€, mille kaal on ca 3kg, saan kaduma minemise korral 8,33 x 3kg x SDR ehk 8,33 x 3kg x 1,13€ = 28,2€, mis tundub üsna ebaõiglasena või te maksate mulle raha tagasi vastavalt kauba väärtusele 1000€?Tegemist on üldlevinud hüvitamise põhimõttega paki- ja transpordifirmade hulgas. Hüvitamine toimub saadetise kaalust lähtuvalt.Kui klient soovib saadetist kogu sisu väärtuses kindlustada, siis soovitame kasutada Eesti Posti väärtsaadetiste teenust, mille puhul hüvitame kogu saadetise avaldatud väärtuse.