CM: Veose kindlustus on kauba omaniku päästerõngas

„2012. aastal vedas If Kindlustuse klient Euroopas asuvast tootjatehasest ühte Venemaa laevatehasesse sõukruvi, kui vedaja libeduse tõttu Vilniuse lähedal ringteelt välja sõitis,“ tõi If Kindlustuse ettevõtte varakindlustuse riskijuht Kalmer Jegonjan näite. Õnnetus tekitas sõukruvi omanikule 200 000 euro väärtuses kahju ja veose kindlustuseta oleks kauba omanik päris suurde hätta jäänud.

Loomulikult on ka kauba vedajal oma vastutus, lihtsalt väärtuslikuma saadetiste puhul jääb see kaugelt liiga väikeseks võrreldes saadetise tegeliku hinnaga. „Näiteks 100 kg mobiiltelefonide väärtus ja turuhind on üsna kõrge, vedaja vastutuse piirmäär arvutatakse aga nii, et korrutatakse 8,3 SDRi 100 brutokilogrammi mobiiltelefonidega, saades hüvitise määraks umbes 930 eurot,“ selgitas Jegonjan arvutuskäiku. 

Kui kõik telefonid õnnetusse sattunud veokis oleks olnud iPhone’id, oleks nende turuväärtus olnud 500 000 euro ringis, millest vedaja vastutus hüvitab kõikide telefonide hävimise korral alla tuhande euro ehk 5400 korda vähem nende turuväärtusest. Kindlasti on olemas kaubaliike, mille puhul piisab ka vedaja vastutusese piirmäärast, nagu näiteks saia- või leivakoorma puhul, kus 1 brutokilogramm ehk kaup koos nõuetekohase pakendiga, ei maksa üldjuhul rohkem kui 8,3 SDRi, mis võrdub umbes 10 eurot, selgitas If Kindlustuse ettevõtte varakindlustuse riskijuht.

Mõnel juhul ei vastuta juhtunud õnnetuse eest ka autovedaja – näiteks kokkupõrkel metsloomaga, röövimise korral või kui sõiduk viibis praamil, kus toimus tulekahju või karile sõit. Jegonjani sõnul toimub hinnanguliselt 15% kõikidest kahjujuhtumitest eelpool kirjeldatud viisil ning näiteks laevaõnnetuse korral on laevaomaniku vastutuse ulatus piiratud 2 SDRiga kaotsiläinud või kahjustunud kauba brutokilogrammiga kohta. „Kuulutades välja üldavarii, vabaneb laevaomanik vastutusest täielikult,“ lisas riskijuht, nentides, et vaatamata sellele, et keegi justkui juhtunu eest ei vastuta, hävis kaup ikkagi ning kauba omanikku aitab vaid veose kindlustus.

Jegonjani sõnul tuleb ette ka olukordi, kus autovedaja esitab õnnetuse järgselt küll vedaja kindlustuse lepingu, kuid uurimisel selgub, et avariisse sattunud sõiduk ei olnud poliisil kirjas või polnud osamakse mittelaekumise tõttu leping jõus. Kui kauba vedaja oli õnnetuse ajal alkoholijoobes, ei pea kindlustusandja autovedaja vastutuse kindlustuse lepingu alusel kahju hüvitama. Veose kindlustuse lepingu alusel hüvitatakse aga ka alkoholijoobes juhi tõttu kaubale tekkinud kahju.

Ka veosekindlustuse tingimustes on siiski välistavaid asjaolusid, millal on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vähendada või hüvitist mitte maksta. Olulisemad neist on sobimatu või puudulik kaubapakend aga ka sobimatu pakkimis- või kinnitusviis sõidukis. Küsimustega, millised peavad olema kauba pakendid ja kuidas kinnitada kaup nõuetekohaselt, võib pöörduda ka If Kindlustuse kindlustusspetsialist Signe Kusmani poole.

Kuigi üldiselt on veosekindlustus mõeldud ostu-müügi tehingu aluseks olevatele objektidele, siis erandkorras saab kindlustada ka remonti või hooldusesse saadetavaid väärtuslikke seadmeid, messi- või näituse eksponaate, kaubanäidiseid või muusikariistu. „Tavaline varakindlustus transpordi ajal kaitset ei anna, mistõttu vajavad hinnalised esemed vedamise ajal spetsiaalset kindlustust,“ rõhutas Jegonjan.

 

www.if.ee